Meenutades orelimeistrit

Täna möödub 175 aastat Eesti 19. saj ühe tuntuma oreliehitaja Friedrich Wilhelm Müllverstedti sünnist.
Müllverstedt sündis 17. juunil 1834. aastal Saksamaal Mühlhauseni lähedal väikeses Windebergi külas. Tema isa George Christian Müllverstedt pidas kaupmehe ametit. Lastest oli Wilhelm noorim, peale tema kasvasid peres veel õde Marie Elisabetha ja vend Johann Christoph.
Friedrich Müllverstedt kolis Eestisse arvatavalt 1860ndate aastate algul. Kust tal tuli mõte just Eestisse asuda, on seni jäänud saladuseks. Pole välistatud, et sellele andis tõuke kaupmehest isa, keda kaubareisid võisid ka Eestisse tuua. Müllverstedt võttis pärast Kessleri surma üle tema orelitöökoja Tartus. Kui töökoja ülevõtmine oli esmalt vaid oletus, siis Kessleri pärandi ülevaatamisel ja kirjapanemisel on Müllverstedti nimetatud töökoja juhatajaks.
Lisaks sellele on Müllverstedti ja Kessleri pillidel ehituslikke sarnasusi, samuti hooldas ja häälestas Müllverstedt Kessleri oreleid. Ka ostis ta 1865. aastal Kesslerile kuulunud maja. Mõlemad meistrid käisid vastastikku perekonniti ilmselt üsna tihedalt läbi, sest Müllverstedti tütre Luise Mathilde Antonie ristivanemate seas oli Kessleri tütar Mathilde.
1866. aastal abiellus Müllverstedt Tartu Jaani kirikus Annette Pauline Pohliga. Nende perre sündisid neli tütart ja kaks poega. Viimaste elukäigust on seni teada vaid nii palju, et Luise Mathilde Antonie suri 27 aasta vanusena, Amanda Ottilie Elisabeth abiellus 1898. aastal dr Norkiniga ning lastest vanim Ludwig Eugen rändas tagasi Saksamaale.

Tuntud nii Eestis kui Venemaal
Pole teada, kus ja kelle juures Müllverstedt oreliehitust õppis. Üsna tõenäoline, et selleks meistriks võis olla Kessler – seda just ehituslike sarnasuste tõttu. Samas on mehaanilise tuulepõhja ehituses sarnasusi Eberhard Friedrich Walckeri orelitega (mõlemad meistrid kasutasid seda süsteemi pedaalitraktuuris).
Müllverstedt ehitas oreleid põhiliselt Lõuna-Eesti ja Pärnu kandi kirikutesse, kuid tema tuntus ulatus Eestist väljapoole. Hugo Lepnurme andmetel tekkisid meistril tihedad suhted Venemaaga, kuhu teda tihti oreleid parandama kutsuti, muuhulgas ka Moskva konservatooriumi pilli.
Ka teised allikad kinnitavad, et Müllverstedt viibis tihti St. Peterburgis ja Moskvas, tegeldes vürst Vladimir Odojevski valduses oleva koduoreli Sebastianoni parandamise ja häälestamisega, samuti Moskva konservatooriumi väikese saali vana oreliga (1889). Nagu meenutas professor Alexander Fjodorovitš Goedicke (1877–1957), külastas Tartu meister 1890ndatel aastatel reeglipäraselt Kesk-Venemaa linnu, seal oreleid häälestades ja parandades. Müllverstedti hooldatavaid pille oli Venemaal umbes 60.
Müllverstedt ehitas nii kontsertoreleid, väiksemaid kirikuoreleid kui ka positiive, samuti harmooniume. Kokku oli tema instrumente kaugelt üle saja. Säilinud on neist mängitaval kujul teadaolevalt vaid 10: Vara, Rõngu, Puhja, Põlva, Kursi, Häädemeeste, Vigala, Vändra, Tartu Peetri ja Nõo kiriku instrumendid. Maarja-Magdaleena kiriku orel on väga kehvas seisus, Alatskivi pillist on suures osas järel varemed. Ülejäänud orelid on kas täielikult hävinud või on nende saatus teadmata.
Müllverstedti seotus Ernst Carl Kessleri ehitatud orelitega ei piirdunud ainult nende hooldamisega, vaid ta ehitas mitmeid neist ümber. Nõnda sai Karksi kiriku orel pedaali ja kunagine Viljandi Jaani kiriku orel II manuaali.
Friedrich Wilhelm Müllverstedt suri 2. augustil 1904. aastal ajurabandusse.

Jäädvustatud plaadile
Möödunud aastal salvestati Karksi kirikus kolm kontserti, millest pandi kokku CD-plaat. Ehkki Müllverstedti vilede kõla on kuulda vaid pedaalimängus, on siiski tegu meistri töö jäädvustamisega ning lisaks sellele mitmekesise ja teatud mõttes isegi ebatavalise salvestusega. Nimelt lisavad salvestusele romantikat ja suvist meeleolu taustal kostev linnulaul, heinaritsikate sirin ja vihmasahin.
Samuti ei olnud võimalik vältida mängumehhanismi ja registrite tõmbamise klõbinat, aga nõnda ongi kuulda vanale orelile iseloomulikud helid. Plaadi juurde kuuluvas vihikus on aga ka Müllverstedti kohta palju enam informatsiooni, kui käesoleva artikli maht võimaldas. CDd on saadaval EELK Karksi Peetri koguduses. Plaadi müügist saadav tulu läheb Karksi koguduse muusikatöö toetuseks.

Helika Gustavson-Rätsep