Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Me peame ennast tegema suuremaks

13.04.2011 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Esileht

Ühiselt eesti keele ja hariduse eest väljas: Madis Linnamägi Forseliuse seltsist ja Jaan Bärenson Eesti Piibliseltsist.  Rita Puidet
Koolihariduse 325. aastapäeva tähistaval konverentsil Tartus räägiti eestikeelse kooli arengust ja tulevikust.

Forseliuse seltsi ning teadus- ja haridusministeeriumi korraldatud konverentsil «Haridus on valgus. Eesti kool vaatab tulevikku» oli ettekandeid erinevatel teemadel, kokkuvõtteks tõdeti, et haridus on edasikestmise alus.
Konverentsi tervitas vastne haridusminister Jaak Aaviksoo, kes märkis inimeste suurt usku haridusse – see on kandnud koolielu üle kolmesaja aasta. Minister lubas kaasa aidata, et eesti kool vähemalt sama tublilt edasi kestaks.
Talupojakultuuri tugevus
Kuidas on sündinud ime, et meie väike rahvas on püsima jäänud, ilma et teda oleks kaitsnud riik kui institutsioon? Sellest rääkis oma ettekandes «Muutudes rahvana kestma jääda» Ingrid Rüütel.
Väikerahva väljasuremiseks kulub vaid paar inimpõlve, kuid eestlased on suutnud säilitada oma rahvuse, olles mõjutatud suurematest rahvustest, kes siin oma riigi poliitikat ajasid.
Oluline tegur on olnud geopoliitiline asend – ühtaegu õnn ja õnnetus. See kutsus esile sõdu, aga sundis rahvast formeeruma, tegema julgeid otsuseid, säilitama vaimse suveräänsuse. Abiks oli looduslähedane elu, perekonna tugevus ja talupojakultuur.
Ka tänapäeval on eestlased ainulaadsed, sest nende vajadus osaleda kultuuri tegemisel  ja selle kasutamisel on kõrgem Euroopa keskmisest, kinnitavad uuringud.
Piiride avanemisel identiteedikriisi, meedia- ja massikultuuri mõju alla sattunud, tuleks rahval tõsta kollektiivset eneseteadvust, arendada loovust ja laiendada pärimuskultuuri. «Olgem eurooplased, kuid jäägem eestlasteks!» oli Ingrid Rüütli sõnum kuulajatele.
Tähenduslik on asjaolu, et lühikest Rootsi aega Eestis peetakse heaks seetõttu, et siis pandi alus lugemisoskusele ja koolivõrgule.
Hariduse alus on usuõpetus
Täpsemalt sai kuulda mitme ettekande vahendusel. Erinevatest koolidest Eestis ja tingimuste loomisest eesti keele arengule rääkis Aivar Põldvee. Esimene eestikeelne aabits ilmus 1641, see oli odav ja kõigile taskukohane. 1670 andis Käina rootslasest pastor Martin Gilliäus kirikuvalitsusele teada, et koguduse 50 liiget oskab lugeda.
1686 ilmus 500 eksemplaris Wastne Testament, mille oli lõunaeesti keelde tõlkinud Kambja pastor Adrian Virginius – raamatu ilmumisest möödub samuti tänavu 325 aastat. Samal aastal asusid 11 Forseliuse seminari lõpetanud poissi koolmeistrina tööle Harju-Madisel, Sangastes, Laiusel, Otepääl, Pilistveres ja mujal. Seda loetakse koolihariduse andmise alguseks Eestis.
Kaks aastat hiljem tegutses juba 50 kooli, koolivõrk oli tihedam Lõuna-Eestis. Koolide tõusudest ja mõõnadest rääkis kuulajaile Veronika Varik, Padise ja Risti koolist ning seosest kirikuga Asta Pazuhanitš ning kroonik Christian Kel­chi osast koolihariduse arengus Silva Kärner. Emakeelsest Piiblist ja piiblinäitustest kõneles Jaan Bärenson.
Ajalugu puudutavad ettekanded võib kokku võtta Forseliuse seltsi esimehe Madis Linnamägi sõnadega Eesti Kirikule: «Tänagi kasutas Silva Kärner Hando Runneli ilusat luulerida «Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust», mis on pandud pronksi Kambja eesti rahvakooli memoriaalile, ja kujundlikus vormis on selles kogu tõde.
Käisin Wastse Testamendi radadel Palestiinas ja Iisraelis ning on meeldiv tõdeda, et kuigi vanasti ei saanud inimene sealsetes paikades käia, sai ta siiski lugeda ja oma maailma avardada. Kiriku nõue lugema õppida ja loetut analüüsida on olnud edasiviiv ja kannab vilja tänini.»
Ka praegu on kirikul oma roll hariduse kujundamises, viitab Madis Linnamägi kogudustes toimuvatele tegevustele, noortetööle, mis on loov ja õpetab oma juuri tundma. Selts annab koolihariduse ja eesti keele tublidele edendajatele välja Ignatsi Jaagu ja Wastse Testamendi medaleid. Viimase sai sellel konverentsil tunnustuseks Eesti Piibliselts.
Konverentsil pidas ettekande ka Stockholmi läänivanem, endine Rootsi haridusminister Per Unckel, kes oma sõnavõtus rõhutas kahe riigi koostöö vajalikkust teadmiste arendamises. Ta jagas Rootsi kogemusi hariduse andmisel ja soovitas maailma teadmisteturul konkurentsivõime tõstmiseks teha ennast suuremaks, üheskoos.
Rita Puidet

Kooli arengust
1683–84 asutasid Risti koguduse diakon Gabriel Herlin ja tema naisevend Johann Gottfried Forselius Risti pastoraadis esimese talurahvakooli.
1684 asutas Bengt Gottfried Forselius rahvakoolimeistrite seminari, nn Forseliuse seminari.
1686 ilmus esimene Forseliuse eestikeelne aabits, kordustrükk 1687.
1686 ilmus Adrian Virginiuse tõlgitud lõunaeestikeelne Wastne Testament.
1687 hakati ehitama Harju-Madisel ja Ristil kiriku juurde koolimaja.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)