Mauritiuse päeval Haljalas

Haljala kogudus tähistas 22. septembril oma kaitsepühaku püha Mauritiuse päeva, mil kirikus pühitseti Saksamaalt saabunud ülisuur krutsifiks.

Hoolimata vihmast päeva ennustavast ilmateatest möödus laupäev Haljalas suurema sajuta. Isegi päikest oli näha, kui omad ja kaugemalt tulnud inimesed kell 17 algavaks jumalateenistuseks kirikusse kogunesid. Protsessioon kulges pühakotta lähistel asuvast vallamajast.
Pika rivi järel sammusid piiskop Tiit Salumäe, pastor loci Margit Nirgi ning Saksamaalt Okeri kogudusest pastor Martin Stützer. Ees kandis risti koguduse juhatuse esimees Margus Punane. Praostkonna vaimulikest olid rivis õp Ralf Alasoo ning diakonid Ahti Bachblum ja Ahti Udam. Silmahakkavalt palju oli kohal kaitseväe esindajaid, mis on mõistetav, sest püha Mauritiust loetakse ka sõdurite (lisaks kangrute ja värvalite) kaitsepühakuks.

Rist on keskne
Jutluses keskendus pastor Stützer ristimärgile. Küsides koguduselt, milliseid seoseid loob rist kuulajatele, nentis külalisvaimulik, et see märksõna võib tekitada päris vastandlikke arusaamu. Ka Paulus räägib (1Kr 1:18–25) ristimärgi kaksipidi mõistetavusest. Jutlustaja meenutas, et Rooma impeeriumis oli rist riikliku õiguse kehtestamise vahend: inimesed, kes eksisid Rooma õiguse vastu, löödi risti. Nõnda suri ka Jeesus.
Okeri koguduse pastor tõi näite praeguselt Saksamaalt, kus tema sõnul ristimärki vahel kasutatakse ka alatul moel, varjamaks oma hirmu muudatuste ja võõra ees: „Risti käes hoides tormavad nad kaitsma kristlikku Õhtumaad ohtude eest.“

Kirik nähtav
Piiskop Salumäe tervitas kogudust apostel Pauluse sõnadega (1Kr 3:16): „Eks teie tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala vaim.“ Piiskop rõhutas oma kõnes, et kiriku ülesanne on hoida kogukonda tervena ka homsetele põlvkondadele. Küsides retooriliselt, mis on kirik ilma inimesteta ning miks peaks Jumala vaim elama tühjas templis, kutsus ta inimesi pühakoda hoidma seda külastades.
Piiskop Salumäe sõnul on iga kihelkonnakirik reeglina pühendatud pühakule. Haljala kirik on Eestis ainus, mis on pühitsetud mustanahaliseks peetud pühakule Mauritiusele.
Piiskop kiitis Haljala kogudust ja vaimulikku, kes on teinud palju kodukiriku kordategemiseks: „Oma osa on andnud nii kogudus, kogukond, Eesti riik muinsuskaitse toetuste kaudu ja ka teie head partnerid Saksamaal.“
Piiskop Salumäe andis Okeri koguduse esindajale Norbert Bengschile üle peapiiskop Urmas Viilma tänukirja, milles väljendatakse tänu Saksa kogudusele toetuse eest. Nimelt kinkis Okeri kogudus Haljalale massiivse (üle 300 kg raske ja 2,5 m kõrge) altarikrutsifiksi, mis on kavas paigutada rajatava külgaltari kohale pikihoone seinale.
Rahvusvahelist mõõdet lisas päevale Peterburi geodeesia ja kartograafia ühingu pöördumine peapiiskop Viilmale ja Haljala kogudusele. Selle eestikeelse tõlke luges ette assessor Kadri Eliisabet Põder, kes on ühtlasi kirikuvalitsuse poolt krutsifiksi Eestisse toomise korraldaja.
Pöördumises nimetati, et 12.–14. septembrini toimus Peterburis Fr. G. W. Struve 225. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvaheline istung Struve geodeetilise kaare teemal. Tuletati meelde, et Struve geodeetilise kaare üks punkt asub Haljala kiriku tornis, kus kuulus astronoom oma uuringuid tegi.
2005. aastal tunnistati unikaalne meridiaanikaar üleilmse tähtsusega mälestiseks ning arvati UNESCO maailmapärandi nimistusse. Pöördumises tänatakse Haljala kogudust, kogukonda ja pastor Nirgit toetava suhtumise eest Struve geodeetilise kaare pärandi hoidmisel.
Liina Raudvassar

Pildigalerii: