Esileht » Uudis » Uudised »

Matustest eriolukorras

01.04.2020 | | Rubriik: Uudised

Seoses kehtiva eriolukorraga on rahvastikuminister Riina Solman saatnud kirikutele ja teistele usulistele ühendustele juhised matuste, laulatuste jt usuliste talituste läbiviimiseks. Minister toonitab vajadust käituda ka usuliste sündmuste puhul vastutustundlikult, nii et oleks tagatud meetmed, hoidmaks ära võimalikku nakatumist. Selleks on tema sõnul kõige olulisem piirata talitusest osa võtvate inimeste hulka, õieti viia see miinimumini. 

Et kaitsta inimeste elu ja tervist, tuleb matusetalitused rahvastikuministri soovitusel korraldada selliselt, et oleks välditud koroonaviiruse levik. Selleks tuleb talitus toimetada äärmiselt piiratud omaste ringis, sõltumata sellest, kas tegemist on kirstu- või urnimatusega. Vältida tuleb lahkunu ja leinatalitusega seotud esemete puudutamist ning peielaua korraldamist. Vältida tuleb samuti talituse pidamist ruumides, näiteks kirikus, kabelis või kodus. Matusetalitus peab toimuma vabas õhus ning ajaliselt äärmiselt lühikeses vormis.

Kui pulmi ja ristseid on mõeldav edasi lükata, siis surm saabub sobivast ajastusest küsimata ning ka kõige keerulisemal ajal on tarvidus lahkunu väärikalt viimsele teekonnale saata.

Vaimulikke küsitledes võib vastustest teha kokkuvõtte: uus aeg on küll keeruline ning väljakutseid matuse läbiviimiseks esitav, aga lahkunu ristiinimesena matmine on võimalik ka riigi poolt kehtestatud erikorda rakendades. 

Vigala koguduse õp Kristiina Jõgi tunnistab, et matused on keeruline teema. Nii leinajatele kui vaimulikele. Eriolukorra ajal on ta pidanud kaks matusetalitust, aga need toimusid veel siis, kui direktiivid olid soovituslikku laadi. „Me ei kätelnud ega kallistanud. Aga mul oli väga keeruline sekkuda, kui leinajad soovisid näiteks kohaliku kombe kohaselt lahkunut austada, leinajat on raske korrale kutsuda,“ rääkis õp Jõgi.

Õp Mait Mölder Rõugest räägib: „Üks varem planeeritud matus jäeti ära, teine toimus ning selle läbiviimisel rakendati soovitatud taktikat. Läbirääkimine lähedastega toimus enne matust telefonitsi. Surmatunnistuse koopia sain meilitsi. Matuselisi oli üheksa, lahkunu lähematest sugulastest koosnev seltskond. Matuse käigus hoidsime distantsi, igasugune kätlemine ning muu füüsiline kontakt jäi ära.“ Pastor Mölder peab oluliseks, et vaimulik tutvustaks leinajatele erinevaid võimalusi: „Et rohkemate inimeste koosviibimine lahkunu mälestuseks võib toimuda hiljem. Kui olukord lubab, siis näiteks 40 päeva pärast surma – Võrumaal on nn hingepärimine jätkuvalt populaarne. Võib kokku tulla lahkunu sünniaastapäeval.“ Ta peab äärmiselt oluliseks, et leinaprotsessi ei lõigataks katki ka praeguses eriolukorras.

Risti õp Annika Laats nimetab, et kahel viimasel nädalal tal matust läbi viia pole tulnud, aga vaimulikuna on ta selleks valmis. Risti kiriku esisel on keskajast pärit kivist laudis, kuhu pärimuse kohaselt paigutati kirstud enne kirikusse matusetalituseks viimist. „Siin saame matusetalituse pidada, nii nagu nõue on, vabas õhus.“ 

Liina Raudvassar 

See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. (Sk 4:6)