Esileht » Online » Online artiklid »

MATI SINISAAR: Õpetame ka kõige jubedamat elu näinud lapse tööd tegema

01.12.2016 | | Rubriik: Online artiklid

“Need lapsed on elanud umbes 12-ruutmeetristes ühiselamutubades ega julge isegi üksi WC-s käia. Seal majades elavad ju tavaliselt narkomaanid, alkohoolikud, me ei tea kes, võib-olla ka pedofiilid,” kirjeldas Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse direktori asetäitja Liia Nikiforov tingimusi, kust lapsed sotsiaalkeskuse hoolde satuvad. Tänu abile suudavad paljud lapsed hiljem elus siiski toime tulla.

Peeteli kirikus on lapsi aidatud juba alates 1997. aastast. Sama aasta aprillis olid koguduse liikmed kohanud öises Põhja-Tallinnas, Kopli liinidel tänaval üheksaliikmelist hulkuvat lastekampa. Lapsed olid pesemata, määrdunud riietes ja väga arglikud.

“Käidi seal, viidi lastele süüa. Esimesed lapsed olidki elanud siis päris omapead seal. See oli taasiseseisvumise aeg, need vanemad olid ära kadunud – läinud võib-olla Venemaale ja jätnud lapsed siia. Midagi oli nende vanematega juhtunud,” rääkis Nikiforov, kelle sõnul elas  mahajäetud barakis ühtekokku 20 last.

“Lapsed on alguses kartlikud, kui tuleb võõras täiskasvanu, siis nad ei jookse kohe sülle. Enne pidi neile mitu korda süüa viima ja prooviti rääkida. 1998. aastal avati kirikus teisel korrusel päevakeskus ja nad hakkasid seal käima. Siis selgus, et neid ei saa ju õhtuti tagasi saata, polegi kohta, kuhu minna. Sama aasta lõpus kohandati kiriku teisele korrusele kirikuõpetaja endisesse korterisse ja kiriku orelirõdule esimestele lastele eluruumid,” rääkis Nikiforov, kuidas esimesed abivajavad lapsed kirikusse elama sattusid.

Kodutud tegid maja allkorrusel lõket

Kuigi tavaliselt võetakse sotsiaalkeskusesse elama ainult lapsi, siis on olnud ka juhtumeid, et majutatakse terve pere. “Meil oli paar aastat tagasi üks pere, kaks last – poiss ja tüdruk –, ema, isa ja kaks vanaema. Vanemad tarvitasid narkootikume, üks vanaemadest oli alkohoolik.

Elasid Lasnamäel puumajas koos kodututega – kodutud olid esimesel korrusel, pere teisel. Kodutud tegid allkorrusel ühel talvel sooja saamiseks lõket. Pärast seda sai korralikum vanaema aru, et sinna ei saa lapsed kauemaks jääda. Kuna poiss oli väike, võtsime need kaks last koos vanaemaga siia. Tänu meie toetajatele ja sponsoritele said nad endale korraliku korteri üürida,” rääkis Nikiforov.  Selle pere vanemad ei ole kahjuks praeguseni jalgu alla saanud.

Sotsiaalkeskusesse satuvad lapsed ka väga jubedatest tingimustest. “Põhja-Tallinnas on päris palju ühiselamutüüpi maju, Koplis näiteks. Iga akna taga on üks tuba – 12-17 ruutmeetrit. Lapsed tihti ei julge üksi WC-s käia, kui nad sellisest majast tulevad. Ju neil on mingi halb kogemus olnud, seal elavad ju tavaliselt narkomaanid, alkohoolikud, me ei tea kes, võib-olla ka pedofiilid,” lausus Nikiforov, kelle sõnul võib 12-ruutmeetrises toas elada kohati koos isegi mitu põlvkonda.

Edasi loe Pealinnast.

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist.
(1Pt 1:3)