Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Mati Maanas paneb kiriku kinnisvara tulu tooma

16.02.2011 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Mati Maanas on mitukümmend aastat kirikuhooneid restaureerinud ja ehitanud.  Tiiu Pikkur
EELK majandusassessor Mati Maanas tegeleb kiriku kinnisvara arendamisega, ta on olnud pikemat aega Tallinna vanalinna restaureerimisega seotud, spetsialiseerus pühakodade taastamisele.

Kuidas Sa sattusid kirikutööle?
Mind tõi kiriku juurde minu hea sõber ja EELK esimene ilmikassessor Gustav Kivirand. Kaheksakümnendate lõpul hakati tähelepanu pöörama lagunevatele kirikutele. Raha remondiks oli, kuid riik kirikule otse seda anda ei saanud. 1987. aastal moodustasime remondi-ehitusjaoskonna, hilisema Wunibaldi. Muutusid riigikord ja omandisuhted, tööpõld laienes.
2000. aastal kutsus peapiiskop Jaan Kiivit mind konsistooriumisse haldusdirektoriks. Tegelesin kiriku majandusasjadega ja konsistooriumi eelarvega. Esialgu tulin kaheks aastaks, kuid selle ajaga on kirikus raske midagi konkreetset ära teha. Tekkisid suuremad projektid, nt Kentmanni tänava maja jt. Pooleliolevate tööde juurest ära minna ei olnud õige.
Nüüd olen juba aastaid kirikuvalitsuse liige, algul kantslerina, siis assessorina. 2008. aastal sai minust majandusassessor ja OÜ Kiriku Varahaldus juhataja. Minu ülesandeks said konsistooriumi kinnisvaraprojektide arendamine, koguduste samalaadsete projektide nõustamine, kuid ka konsistooriumi ja koguduste ühisprojektide arendamine. 
Oled pikka aega olnud seotud riikliku pühakodade arengu ja säilitamise programmiga, mis lõpeb 2013. aastal. Kuidas seni läinud on?
Olen olnud pühakodade programmi juures selle sünnist 2003. aastal. Kahjuks on kümneks aastaks planeeritud projektist rahapuudusel ainult väike osa realiseerunud. Nüüdseks on vabariigi valitsusele edastatud kirikute ja kultuuriministeeriumi ühisettepanek programmi jätkamiseks pärast 2013. aastat. Valitsuse suusõnaline toetus on olemas, kuid paberi peal otsust veel pole.
Siiski olen veendunud, et programm jätkub. Ootame, et summad hakkaksid ka suurenema. Siiani oleme saanud teha ainult hädaabitöid. Ega üht kiriku katustki ühekorraga valmis teha saanud. Rahanappus pressib peale. Taotlusi on kordades rohkem kui võimalusi. Ja need on kõik korrastatud paberitega taotlused. Millise tempoga pühakodade programm jätkub, sõltub uuest valitsusest.
Möödunud aasta juunis pandi nurgakivi Tatari 25 maja ehitusele. Varem oli seal 1914. aastal ehitatud seegihoone. Mis sinna nüüd tuleb?
See on üks meie arendusprojekte, mis sai alguse juba 2004. aastal, kui alustasime detailplaneeringu koostamisega. Tegemist on suure, 3700 m2 krundi uue hoonestamisega. Linn leidis detailplaneeringu koostamise käigus, et vana hoone säilitamine ei ole otstarbekas, ning meile tehti ettepanek vana maja lammutada ja ehitada uus. Praeguseks oleme ehitusega jõudnud maksimaalkõrgusesse, käivad sisetööd ning graafikust mahajäämust ei ole.
Mõningane takistus oli kahe maa-aluse korrusega, kuhu on planeeritud 110 parkimiskohta. Ilma parkimisvõimaluseta tänapäeval Tallinna maja ehitada ei ole mõtet, see võtaks ligi 40% kinnisvara väärtusest maha. Tehniliselt oli see Tatari objektil väga keeruline, sest ehitame kahe maja vahele. Ma ei kahtle, et uus maja selle aasta 30. juuniks valmis saab.
Meie äriplaan on selline: maa peal on kuus korrust, millest kolm esimest jäävad kirikule ja neid me hakkame välja üürima. Kolm ülemist on korterid, need müüme ehituskulude katteks. Majas on pinda kokku natuke rohkem kui 13 000 ruutmeetrit. Projekteerisid Heiki Taras ja Ahti Luhaäär büroost AB Pilter ja Taras OÜ. Ehituse peatöövõtja on Fund Ehitus.
Et koht südalinnas on hea, näitab see, et meil on 33 korterist praktiliselt kõik juba müüdud. Kõik ostjad on väitnud, et nad tulevad sinna elama. Nad räägivad tihedalt kaasa oma korteri ehitamisel, on asja juures kogu aeg. Ehitamise süsteem on meil paindlik, mis on muidugi keerulisem, kuid tänapäevasel turul peabki nii käituma. See aeg, kus osteti, silmad kinni, on möödas.
Büroode vastu tunnevad huvi firmad, kes tahavad suuremaid kesklinna pindu rentida. Muide, eriline huvi on advokaadibüroodel, sest meie maja lähedusse jäävad pea kõik Tallinna kohtud. Julgen väita, et maja valmides on meil kolmveerand büroopindu juba välja renditud. Esimesele korrusele tuleb kaubandus-teenindus ja üks söögikoht.
Tatari tänav äritänavana on tulevikus linna arenev kant. Meie korteri- ja ärihoone on ehitis, mis hakkab tulevikus kirikule püsivat tulu tooma. Leian, et rahulik, ilma riskideta kinnisvaraarendus on kiriku jaoks õige taktika, mida tuleks edaspidi igakülgselt edendada ning piirduma ei peaks ainult Tallinnaga. 
Maikuus saab aasta büroohoone valmimisest Jõhvis. Kas maja on end õigustanud?
Ma arvan, et on. Tänu sellele, et meil oli olemas ankurrentnik töötukassa näol, saime üldse ehitusega alata. Ilma taolise garantiita poleks me koppa maasse löönud. Kuigi see oli ka omamoodi riskiga seotud. Maja sai õigel ajal valmis, töötukassa kolis sisse. Vahepeal oli väike paus, kuid nüüd tuleb uusi üürnikke juurde ja nagu planeerisime, et aastaga saame maja täis, nii see ka täitub.
Ehitusalune krunt on Jõhvi koguduse oma. On seatud pikaajaline hoonestusõigus Kiriku Varahalduse kasuks. Tulu läheb praegu konsistooriumile, sest konsistoorium rahastas seda ehitust. Järgmisest aastast hakkab kogudus saama hoonestusõiguse tasu. Kui konsistoorium on raha tagasi saanud, läheb maja üle kogudusele.
Mul on üks idee, kuidas kaugemas tulevikus kesksele palgakassale kiiremini jalad alla saada. Jõhvi maja võiks selles olla nagu pilootprojektiks. Peaksime kogudustega kokkuleppe saavutama, et nendele kuuluvate varadega ühiselt tehtud arendusprojektid hakkaksid toitma keskkassat. Kõik on ju kokkuleppe küsimus, kuid näiteks tulu võiks tulla pool keskusele keskkassasse ja pool kogudusele. Meil on ikka ühtne kirik ja konsistoorium ei saa ju üksi kogudustele palgaraha toota.
Kus veel on plaanis ehitama hakata?
Rakveres on kogudusega ühisprojekti detailplaneering pastoraadihoone juures olevale maale. Praegu puudub seal veel sobilik ja vähese riskiga äriidee. Kui peaks tekkima, siis hakkame sellega kohe aktiivselt edasi tegelema. Ka Jõhvi oli ootel, kuni töötukassalt tuli pakkumine. Stardiküpseks on saanud mitmed teisedki kohad. Nõos on kaks kinnitatud detailplaneeringut, samuti on ootel Otepää ja Rapla, töös Märjamaa ja alles möödunud aasta lõpul alustatud Narva Vestervalli 20. Käiku lähevad nad nii, kuidas elu ette söödab.
Tallinnas Kentmanni 6 ehitus seiskus mõned aastad tagasi. Millal sinna maja kerkib?
See on meie ühisprojekt Merko Ehitusega, mis sai alguse juba 2004. aastal. Kiriku positsioon on selles arendusprojektis passiivne, meiepoolset rahalist panustamist ei ole, osaleme projektis ainult meile kuuluva maaga.
Siin oli maadega palju bürokraatlikku asjaajamist, mis võttis väga kaua aega. Nüüd on lahendused leitud, kiriku ja Merko ühisomandis olev kinnistu moodustatud ja kaks maa-alust parklakorrustki valmis ehitatud. Projektis on tehtud muudatus, esialgset kaksiktorni ei tule, kuid detailplaneeringuga lubatud 15 korrust jääb, ehituse maht on endine.
Ehituse kulgu takistas ka masu. Polnud enam, kellele ehitada. Merko Ehitus pani lihtsalt töö seisma. Nüüd on tegeldud uue projektlahendusega. Praeguse seisuga peaksid aprillis ehitustööd jätkuma ja valmis peaks saama tuleva aasta detsembris. Ehituse valmides saab meie omaks kaks alumist korrust, mida me hakkame äri- ja büroopindadena välja üürima.
Mis on meie koguduste peamised majandusprobleemid?
Meil on väga palju väikesi kogudusi, kelle majanduslik seis ei ole kiita ja majanduslik võimekus ei küüni sellisele tasemele, et suudetaks oma õpetajale palka maksta. Eelmise aasta kokkuvõtted veel selguvad, kuid tendents on sinnapoole, et maksumaksjatest liikmete arv kahaneb, aga see ei pruugi veel tähendada liikmeannetuste vähenemist, pigem on see väikeses kasvus.
Rahamass võib küll suureneda, kuid mitte sellisel määral, mida võiks käsitleda pöördena paremusele. Üheks põhiliseks koguduste probleemiks on varade õige ja tulemuslik haldamine ja hooldamine. Varad tuleks aktiivsesse käibesse võtta, see aga nõuab omakorda investeerimist. Tõsine probleem on ka see, et näiteks kõrvalises kohas ei olegi kellelegi oma maja rentida.
On väga tublisid, aktiivseid kogudusi, nad leiavad, kust raha saada, teevad projekte, taotlevad raha erinevatest fondidest jne. Tänu Avinurme koguduse õpetaja Rene Alberi ettevõtlikkusele on restaureeritud kogudusemaja ja hoogsalt on käimas ka kirikuhoone remonditööd. Risti koguduse õpetaja Annika Laats on teine väga tubli näide, kuidas ise aktiivne olla. Hea on, kui õpetajal on seejuures ka koguduses toetajad.
Kogudustes on püütud leida inimesi, kes aitavad projekte kirjutada. Konsistoorium saab kogudusi aidata ikka Jõhvi-taoliste ühisprojektide kaudu ja ka detailplaneeringute koostamisel ning äriplaanide nõustamisel. Kõige rumalam on aga müüa maad, et tulu lihtsalt «ära süüa». Kahjuks on Viljandi Pauluse koguduses nii läinud, et kiriku küttevõla katteks oldi sunnitud maad müüma.
Arvan, et meie koguduste majandusliku võimekuse kasvatamine saab sündima ühise tegutsemise tulemusena. Meie põhjanaabrite eeskujul ei tohiks välistada kobarkoguduste põhimõttel majanduslike ühendkoguduste tekkimist.
Tiiu Pikkur

Mati Maanas
Sündinud 2.01.1953 Vaivaras
Haridus
Narva 2. keskkool
1975 Tallinna Polütehniline Instituut, mehaanikainsener
Töö
1977–87 Tallinna vanalinna restauraator
1987–2000 kirikute restauraator
al 2000 EELK konsistooriumi haldusdirektor ja kantsler,
al 2008 majandusassessor
Aktiivne vabamüürlaste looži liige

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)