Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Mati Maanas: kiriku tulevik on kinnisvaraarendus

08.01.2003 | | Rubriik: Kirikuelu

Viimased kaks aastat juhib Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku majanduselu konsistooriumi haldusdirektor Mati Maanas. Selle aja jooksul on tema sõnul jõutud käesoleva hetke tunnetamiseni, oma olukorra ja võimaluste teadvustamiseni.

Milline on kiriku hetkeolukord?
Tänaseks oleme «põhjas»: viimase nelja aasta eelarve on järjest vähenenud, nüüd oleme saavutanud kriitilise miinimumi. Kui tuleks allapoole minna, siis peame tegevusvaldkondi piirama või lõpetama. Et säilitada olemasolevat, peame eelarve mahtu suurendama.
Mida hindate oma kahe aasta töö juures enim?
Kõige parem tulemus on see, et oleme sisuliselt vanad probleemid lahendanud. Olgugi et mõnikord tuli lahendus kokkuleppena või rahaliselt valusana, kuid ükski vana asi ei tohiks enam lisakohustusi kaasa tuua.
Üritame tulevikku vaadata. Sai tehtud SWOT analüüs, mille kohta ootame nüüd tagasisidet kogudustelt. Valmistame ette küsimustikku, mis jõuab kogudusteni jaanuari lõpus; see on suunatud eelkõige koguduste juhatusele ja vaimulikule. Tahan rõhutada, et majanduselu on koguduse juhatuse põhiküsimus, juhatus peab need asjad otsustama, mitte veeretama vastutuse vaimulikule.
Mis on siis kiriku majandustegevuse peamine eesmärk?
Loomulikult see, et suudaksime käivitada palga- ja pensionikassa, et rohkem toetada vaimulike töö tasustamist. Et oleks miinimumpalk, mille koguduseõpetaja saab keskkassast ja kogudus maksab juurde. Praegu tuleb vaimuliku palk mitmest allikast: saab palka kogudusest, palgatoetust praostkonna kaudu kiriku keskkassast, ja mis seal varjata – on ka muid sissetulekuid. Enamik kogudusi on väikesearvulised, seal on vaimuliku palgaprobleem suurem.
Eesmärk on saavutada tase, et palk oleks inimväärne. Mõtleme, kuidas tekitada lisasissetulekuid, et täita palga- ja pensionikassat. Lahendusena näeme eelkõige kinnisvara arendamist.
Millised on kiriku peamised tuluallikad?
Kinnisvaratulud ja välisabi ning Saksamaa kaudu tuleb nn intressitulu palga- ja pensionikassale. See tuleb teatud deposiidilt, mis on paigutatud Saksa panka meie aitamiseks. Välisabi jääb aga järjest vähemaks, seega tuleb tulude suurendamisel seda arvestada. Eesti Kirikute Nõukogu kaudu tuleb riigi toetus.
Kiriku maksudest tulu suurendamine ei tule kõne alla, see on paljudele kogudustele niigi mureallikas. Eelarves näeme, et maksude osa on alla 10%; kui makse kahekordistada, ei muuda see meie olukorda kuigivõrd. Ma ei pea seda ka õigeks, ennem võiks mõelda väiksemate koguduste maksuvabastusele.
Kuidas kogudused oskavad end teie hinnangul majandada?
Ma ei oska öelda kõikide koguduste kohta. On kogudusi, kus juhatus tegeleb majandusküsimustega väga tõsiselt. Mitte õpetaja, vaid just juhatus kontrollib raha kulutamist, osaleb eelarve koostamisel. Näiteks Hageris, Pärnu-Jaagupis ja mujal suhtutakse asjasse tõsiselt. Üldiselt võib seda öelda linnakoguduste kohta, sest seal on käive suurem ja asi tugeva kontrolli all. Aga on ka väiksemaid kohti, kus suhtutakse asjasse tõsiselt.
Hullem olukord on seal, kus juhatus on formaalselt olemas, aga majanduselu juhtimisel temast kasu ei ole. Inimesed ei oska või ei taha sellega tegeleda. Siis peab vaene kirikuõpetaja vaimulikutöö kõrvalt ka koguduse majanduselu juhtima. Tekib ajaküsimus, kompetentsiküsimus…
Kuidas neid õpetajaid aidata?
Loomulikult annan nõu, kui siia pöördutakse. Kuid ega konkreetse abi saamiseks pöördutud ei ole! Olen käinud praostkondades, pakkunud välja, et kui kutsute, tulen kohale ja annan nõu, kaasame erialainimesi, näiteks kinnisvaraeksperte. Üritame teha nii, et nõustatakse tasuta. Ma imestan, et kogudused ei pöördu konsistooriumi, kui on vaja nõuannet või kasvõi kinnitust oma arvamustele.
Mõistan ka põhjusi: seal, kus on lihtsam midagi teha, seal tegutsetakse aktiivsemalt. Kus asi keerulisem, on inimeste pessimism suur ja keegi ei hakkagi sügavamalt mõtlema.
Selge on see, et kinnisvara arendamine toimib seal, kus on rahvast ja kus on äritegevus. Aga meil on palju kogudusi, kus neid tingimusi pole. Mingil määral aitab linnalähedus, raha koondub ikka linnadesse. Raskem on näiteks Lõuna-Eestis.
Kohati on nokk-kinni-saba-lahti-sündroom. Võimalus oleks midagi teha, kuid kohas, kus inimesi on vähe, tuleb küsida: kelle jaoks. Kui ka leiaks tarbija, on äri käivitamiseks vaja nii suurt kapitali, mis käib kogudusele üle jõu. Kirikul pole abistamisfondi, mis võiks toimida pangana: anda kogudusele tegevuse alustamiseks laenu kristlikul põhimõttel, intressita.
Kas mõni kogudus või inimene on tulnud välja hea äriideega?
Siia on harva äriideega pöördutud. Hea näide on Pärnu-Jaagupi, kes tagastatud majas organiseeris söögikoha koguduse tarbeks, ka müüakse teenust välja, et raha teenida. Neil oli vaja võtta köögiseadmete ostmiseks laenu pool miljonit. Nad esitasid äriplaani, asja arutati, sest suure summa laenu võtmine peab käima kirikukeskuse kaudu. Laen võetigi, tegevus käivitus kiiresti, söögikoht tegutseb nüüd juba üle aasta, makstakse laenu tagasi ja saadakse veidi kasumit.
Toitlustusega tegelemine on kogudusele kasulik, kuid siiski on äritegevuse juures oluline, et see haakuks kiriku põhitegevusega. Vastasel juhul peab olema väga eriline põhjus, mingi eriliselt soodus olukord. Praegu ma ei oskagi nimetada ühtki taolist tegevust. Rentimine on iseasi, sellega on kogu aeg tegeldud.
Kasutatud rõivaste kaupluse pidamine on tavaline, see toimib peaaegu kõikides kogudustes. Tean kogudusi, kellel on rõivaäri sissetulek märkimisväärne, isegi mitukümmend tuhat krooni tulu kuus.
Soomes ja mujalgi paigutatakse tulu väärtpaberitesse. Kas meil on selleni pikk maa?
Väärtpaberiteni küll. See eeldab vaba raha tekkimist. Millal tekib Eesti kirikus vaba raha, seda ma ei julge öelda. Praeguses situatsioonis oleks mõttekas raha paigutada kinnisvara soetamisse ja arendamisse, sest väärtpaberite riskivaba tootlikkus rahaturgudel on umbes 4–5% aastas. Võtad riske, võib saada ka 10% aastas, seda küll pikemal perioodil. Raha edukas paigutamine kinnisvarasse kindlustab umbes 15% tootlikkuse.
Kõik sõltub aga kohast: kui paigutame selle raha kinnisvarasse näiteks kusagil Lõuna-Eestis, on tootlikkus hoopis väiksem, isegi nullilähedane või lausa negatiivne. Kinnisvara tootlikkus on siiski seotud suurte linnadega, kohtadega, kus äritegevus toimub ja raha liigub.
Lea Jürgenstein

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)