Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Mati Karmini juubelinäitus oli Tartu Kunstimajas

15.03.2019 | | Rubriik: Kultuurielu

Tartu linnaruumis on 11 skulptor Mati Karmini tööd. Üks neist on Tartu laulupeo monument (1989), mis püstitati Eesti esimese laulupeo 120. aastapäevaks. Foto kataloogist

Tartu Kunstimaja suures saalis oli pühapäevani avatud Mati Karmini juubelinäitus „Mati Karmin LX“.

Alates 1987. aastast näitusetegevuses aktiivse kunstnikuna on Karmin üks eesti skulptuuri suurkujusid. Tartu linnas on tema tuntuim skulptuur kindlasti Raekoja platsi purskkaevus „Suudlevad tudengid“. Aga näituseks välja antud kataloog toob ära 11 skulptuuri linnaruumist, näiteks esimese laulupeo monumendi Narva maanteel, Jaan Tõnissoni ja Juri Lotmani monumendi, aga ka dekoratiivskulptuuri „Siga“ turuhoone ees. Kunstimaja näitus on küll lõppenud, aga skulptor Karmini tööd linnaruumis on jätkuvalt vaadeldavad.
Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu liikmena on Mati Karmin teinud krutsifiksi toomkirikusse. Krutsifiks on ka Tartu Peetri ning Ülikooli-Jaani kirikus. Tasub ka kirikuisse sisse astuda. Kes aga Pärnumaale Torisse sõidab, siis sealses kirikus on „Kristus ristil“ ja kiriku juures suursugune ratsamonument „Püha Jüri võitlus lohega“. Peagi on saabumas jüripäev, mil sõjameeste mälestuskirikus on taas rahvarohke, ja austust saab ka püha Jüri.
Näitusel Tartu Kunstimajas tõmbas suurte monumentaalteoste (vankrirattad ja Naissaare mürsukestade töötlused) kõrval tähelepanu seinu kattev installatsioon „Uskusid“, kus kümned leeripäeva ja laulatuse fotod. Vankriratastest installatsioon kutsub meid kogema kadunud Eesti maarahva noorust ja ilu. Nende rataste pöiad on kündnud lugematuid kilomeetreid teid, mida mööda nüüd kõnnivad vähesed.
Tartu kunstimaja väikeses saalis avatakse 14. märtsil kell 17.30 kunstnik Eva Jänese tööde näitus.
Sirje Semm

 

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)