Esileht » Arvamused » Kolumn »

Masu ja usk

05.08.2009 | | Rubriik: Kolumn

Lühendatult majanduslikku surutist tähendav sõna masu on enamikule Eesti inimestest viimase aasta jooksul tuttavaks saanud. Küllap on suurem osa meist ka masu vilju kogenud, kas siis kaotatud töö, alanenud palga või saamata jäänud laenu näol.
Eelkõige on analüütikud ennustanud raskeimaid aegu sügiseks, mil töö kaotanud inimestel hakkavad otsa saama koondamistasud ja parematel aegadel kogutud tagavarad.
Samas olen viimase kuu aja jooksul kohanud mitut inimest, kes näevad masus omamoodi õnnistust. Nad on hakanud taas ise mõtlema, mitte üldiste tarbimiskampaaniate pakkumistega kaasas käinud, nad on leidnud taas aega oma pere jaoks ja avastanud, et suhtlemine on midagi väärtuslikumat kui rahalised kingitused. Mitmed on öelnud, et nad on loobunud võistlemisest ja püüdest naabrist parem olla, kahelt inimeselt kuulsin, et nad hakkasid tõsiselt mõtlema religioossetele ja igavikulistele küsimustele.
Süüvimine usuteemadesse võtab muidugi aega, neile mõeldes on sageli vajadus üksi olla ning seda võib masu nii mõnelegi võimaldada. Olen ka kuulnud, et majandussurutise ajal on raamatukogudest hakatud rohkem raamatuid laenutama, küllap on siis ka usuline kirjandus nendes mõtisklustes toeks.
Mulle tundub, et teatav huvi kasv usuküsimuste vastu seab ülesande ka neile, kes on usuasjadega pisut enam kursis: nimelt aidata otsijaile leida ainet ja pidepunkte religioosseteks aruteludeks. Traditsiooniliselt pakutakse meil heal tasemel kirikumuusikat, teeliste kirikud võimaldavad kunstielamusi, kuid inimeste ratsionaalsele mõtlemisele suunatud usulised teemad võiks ühiskonnas tunduvalt rohkem kõlada.
Näiteks käesolevast suvest kajastusid meedias laiemalt vaid arutlused kirikute suhtumisest homoseksuaalsete inimeste partnerlusse. Samas ma ei usu, et sel teemal oleks religioossetes probleemides keskne koht.   
Kindlasti ei tuleks masu mingiski mõttes idealiseerida – on tõsiselt hädas perekondi, kus on löögi all laste haridus ja hädapäraseltki kaetud toidulaud. Ometi on ühiskonnale vajalik järelemõtlemisaeg, mil julgustavalt võiks kõlada Uue Testamendi sõnum: «Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?» (Mt 6:26)
Mitmete uuringute kohaselt on eestlased Euroopas üks depressiivsemaid ja rahulolematumaid rahvaid ning masu mõjudest tekkivat ängi võiks muu hulgas ka usulise sõnumi ja teemadega hajutada.


Toomas Jürgenstein
,
Eesti Kiriku kolumnist

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! (Tn 9:18)