Esileht » Arvamused » Kolumn »

Maslow’ püramiid ja Koraan eesti keeles

16.01.2008 | | Rubriik: Kolumn

Koraan ja Abraham Maslow’ «Motivatsioon ja isiksus» on sellised äsja eesti keeles ilmunud raamatud, millest on varem palju räägitud. Ehkki teoseid on lugenud vähesed, on üksikuid mõtteid mõlemast kuulnud paljud. Koraani puhul teatakse võib-olla seda, mis saatus ootab ees usust taganejat, Maslow’ raamatust on paljud oma haridusteel näinud tahvlile joonistatud «vajaduste hierarhia püramiidi».

Koraani eesti keeles lugedes torkab esmamuljena silma teose normaalsus – kui kirjapandut lugeda mitte üksikute salmidena, vaid kontekstis, siis ka karmid nõuded usust taganenute või usu vastaste suhtes ei erine oluliselt piiblis öeldust. Süsteemselt korduvad Koraanis teatud rõhuasetused – Jumal on halastav ja helde; Jumal näeb kõik; Jumal teeb, mida tahab; inimese võime mõista Jumala tegemisi on piiratud. Jeesusest, Moosesest, neitsi Maarjast ja mitmetest teistest Piibli tegelastest räägib Koraan samuti ning üldiselt otsest vastuolu tunda ei ole.
Nagu ei vastandu ka Koraani sõnum otseselt kristlastega (kes kuuluvad raamaturahva hulka). Hästi ei seostu Koraani õpetusega aga kristlik arusaam Kristuse ristisurmast ja ülestõusmisest ning jüngerlusest kui «risti kandmisest». Erinevus pole mitte niivõrd arusaamises armust, halastusest ja andeksandmisest või märterlusest ja alistumisest (nt enesesalgamisest), kuivõrd just viisis, kuidas õpetatakse suhtuma ja reageerima kannatustesse ja ülekohtusse.
Maslow’ raamatust saab lugeja lisaks vajaduste hierarhia põhjendustele teada ka viisist, kuidas autor oma kuulsa teooriani jõudis. Pärast Teist maailmasõda, kui enamik haritlasi püüdis uurida, kuidas ja miks inimesed seniolematuid sõjakoledusi korda saatsid, tahtis Maslow «tõestada, et inimesed on võimelised millekski suuremaks kui sõjaks ja eelarvamuseks ja vihaks». Maslow üritas «mõista suuri inimesi, inimkonna parimaid esindajaid» (lk 52).
Ning on üllatav, et parimaid inimkonna esindajaid leidis ta peamiselt nende hulgast, kes teda õpetasid õpingute kõige kõrgemas faasis ehk pärast seda, kui ta oli kaitsnud oma doktoritöö. Ehkki ta keskendus neist peamiselt kahele – Ruth Benedictile ja Max Wertheimerile –, olid tema õpetajate hulgas toona ka sellised kuulsused nagu Alfred Adler, Erich Fromm ja Margaret Mead.
Maslow õpetab nägema seoseid erinevate vajaduste (füsioloogilised vajadused, turvatunne, kuuluvus ja armastus, austus, eneseteostus) vahel, aga ka seoseid soovide (motivatsiooni) ja keskkonna, õnne ja eneseteostuse, isiksuse ja töö vahel. Raamat on kindlasti abiks maksimalistidele, kuid ka neile, kel jääb puudu julgusest teostada end loominguliselt alal, mis ei luba suurt kuulsust ja au, küll aga isikupärast eneseteostust.

Image
Alar Kilp 

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3)