Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Märtrite arv ja üldine religioossus kasvavad

02.11.2011 | | Rubriik: Ühiskond


Usundeid ja maailmamisjonit käsitlev statistika näitab, et viimase kümne aasta jooksul on igal aastal kristliku usu pärast hukkunud ligi 100 000 kristlast.

20. sajandil suri märtrina kokku ligi miljon inimest. Viimasel aastakümnel, mil märtrina suri 1,6 miljonit kristlast, tõstsid märtrite arvu massimõrvad ning rahutused Sudaanis ja Ruandas. Kesk-Aafrikas Kongo vabariigis sai aastatel 1998–2007 vägivalla, nälja ja haiguste tõttu surma ligi 5,4 miljonit inimest, neist suur enamik olid kristlased.
Lisaks nimetatutele kogevad nt Indoneesia, India, Hiina, Nigeeria ja Mehhiko kristlased pidevat tagakiusu ning hukkamist oma usu pärast.
Traditsioonilised usundid
Siiski võib märgata üldises religioossuses kasvusuunda. Aastal 1970 pidas 81% maailma elanikkonnast end religioosseks. Aastal 2011 on vastav näitaja 89%. Kõige tõenäolisemaks seletuseks kasvutrendile võib olla kommunismi lagunemine, olgugi et teisest küljest tõi ajastu kaasa Euroopa kasvava ilmalikustumise.
1970ndatel nimetas enamik Nõukogude Liidu ja Hiina elanikest end ateistideks või agnostikuteks. Pärast nõukogude võimu lagunemist on paljud endiste kommunistlike maade elanikud pöördunud tagasi oma traditsiooniliste usundite juurde.
Tagasipöördumist on näiteks märgata Albaanias, kus oli eriti tugev ateismi linnak, kuid praegu järgib seal enamik kas islamit või ristiusku.
Tuntud misjoloogid David B. Barrett, Todd M. Johnson ja Peter F. Crossing on juba 27 korda välja andnud maailma misjoni- ja religioonistatistikat. Selle kohaselt ulatub 2011. aastal maailma elanikkond 6,9 miljardi inimeseni, millest kristlasi on kolmandik ehk 2,31 miljardit.
Mitteusklikke, kes pole seotud ühegi religiooniga, on ligi 10% maailma elanikkonnast, kuid arvatavasti hakkab see arv tulevikus kõikuma tänu budismi, kristluse ja Hiinas praktiseeritavate usundite taaselustumisele.
Suureneb muslimite arv
Kõige kiiremini kasvab muslimite arv. Nendele järgnevad sikhid, hindud ja kristlased. Kristlikest kirikutest kasvavad kõige hoogsamalt nn sõltumatud kirikud (kasv 3,33%). Seejärel tulevad nelipühi, karismaatilised ja uuskarismaatilised kirikud, kuid osaliselt võib nende liikmeskond ka kattuda (kasv 2,20%).
Kolmandale kohale jäävad protestantlikud kirikud (kasv 1,68%). Kõige aeglasemalt kasvab ortodokside arv. Ligi 17% maailma elanikkonnast ehk 50% kõigist kristlastest moodustavad katoliiklased.
Elanikkonna osakaalult on kristlasi enim Euroopas (Venemaa Euroopa-poolsed alad kaasa arvatud), kuid võrreldes teiste maailmajagudega kasvab nende arv Euroopas kõige vähem.
Kõige jõulisem on kristlaste arvu kasv Aafrikas. 2011. aasta seisuga elab just lõunapoolkeral, s.t Aafrikas, Aasias, Okeaanias ja Ladina-Ameerikas, 64% kõigist kristlastest.
Võrreldes 2008. aasta statistikaga on see ligi protsendi jagu rohkem. Põhjapoolkeral, s.t Euroopas ja Põhja-Ameerikas, elab 36% maailma kristlastest, mis on pisut vähem kui eelmistel aastatel.
Kristliku misjonitöö strateegiline ebakõla
Kogu maailma elanikkonnaks loeti 1970. aastal 3,6 miljardit inimest, 2011. aastal oli see arv juba 6,9 miljardit. Ainuüksi aastal 2008 kasvas maa elanikkond 1,19%, see teeb kasvuks keskmiselt 219 000 inimest ööpäevas. Neid inimesi, kes ei olnud 2008. aasta seisuga evangeeliumi mitte kunagi kuulnud, oli kokku arvatavasti 1,871 miljardit.
20. sajandi aktiivse kristliku misjonitöö tulemusena on nende arv, kes pole kunagi kuulnud evangeeliumi Kristusest, kahanenud 64%lt 24%ni. Muutus on suur, kuid töö siiski jätkub.
1990ndate alguses võeti kasutusele mõiste 10/40 aken. Leiti, et need inimesed ja rahvad, kellele kristlik kuulutustöö pole kättesaadav, elavad enamasti Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani ning 10. ja 40. laiuskraadi piiratud alal. Selles vööndis elab tegelikult 86% kogu maailma elanikkonnast ning sinna jäävad nt 34 islamiriiki, 7 budistlikku, 2 hinduistlikku ning 3 marksistlikku riiki. Ainult 2% piirkonna elanikest on kristlased.
Kuigi 10/40 aknasse jäävad mõned jõukad tööstusriigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja mitmed maailma megalinnad, elab nendes paraku 80% maailma kõige vaesematest rahvastest.
Tõhusaks kanaliks on meedia
Ainult 10% kristlikust misjonitööst on suunatud 10/40 akna aladele. Tähelepanu äratab, et koguni 74% kristlikust misjonitööst teenib tegelikult maailma 2,2 miljardit kristlast. 1,3 miljardi muslimi seas teevad kristlikku tööd vaid 6% ning ligi miljoni ateisti hulgas vaid 4% misjonäridest.
97% kogu kristlikust tööst  (kaasa arvatud kõik koguduste töö) tehakse maailmaosades, kus kristlik sõnum on juba kättesaadav, ja ainult 3% paikades, kus inimestel pole olnud kunagi võimalust evangeeliumi kuulda ja rõõmusõnumist osa saada.
Erinevate meediakanalite kasutamine on tõhus vahend misjonitöös seal, kus traditsioonilise kristliku töö tegemist takistab riigivõimu poolt piiratud usuvabadus. 
Lõpetuseks üks julgustav näide Indiast, kus kristlikud raadiosaated on muutnud mitme külakogukonna elu.
Ühes Gurjati külas arvasid kaks joodikust pereema end väga purjus olevat, kui kuulsid raadiost laulu ja kõnet oma hõimukeeles. Imestus muutus regulaarseks saadete kuulamiseks ja sellest said alguse muutused nende elus.
Varem olid naised oma peresid ja kogu küla joomise ning vägivaldse käitumisega terroriseerinud. Nad olid joonud maha oma meeste palgaraha ja jätnud lapsed toidu ning koolihariduseta. Emakeeles kuuldud jumalasõna aga kõnetas neid ja tõi uue lootuse.
Naistes toimunud muutused muutsid ka nende perede ja lõpuks kogu küla elu. Praegu viib külani tee, külasse on ehitatud veesüsteem, avatud on kool ja tervisekeskus, tegutseb kristlik kogudus.
Evangeeliumis on muutev vägi!
Materjali kogunud ja toimetanud
Kirsti Malmi

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. (Ef 2:19)