Martin Lutheri lauakõnesid 4. osa

4.

Juristid peavad laskma teoloogial istuda kõrgel, enesest ülalpool, või siis peavad nad ise kõige sügavamale alla minema. Et pääseda suuremast pahest, tuleb võtta enda peale väiksem. Seda tahame juristidega meelsasti teha, ainult et nad ei tohi meie Issandal Jumalal nii väga habemest kinni võtta. 475
Vagadus käib teoloogi, mitte juristi juurde. Õieti on juristid Jumala vastu, kuid neil pole selleks mingit õigust. Võtke kõik maailma juristid kokku (ja näidake mulle üht), kes teoloogiat nii kiidaks, nagu mina olen kiitnud õigusteadust. Meie ülistame teid, kuid teie ei vasta samaga. Ükski jurist ei tunne Jumala sõna ees seda suurt austust, mida meie nende ees tunneme. 476
Ma ei võta enda peale otsuse tegemist maistes asjades, kuid otsuse tegemist vaimulikes asjades võtan ma enda peale sedavõrd, et ma võin kahe või kolme sõna järgi kindlalt otsustada, mis usk kellelgi on, on ta oma õpetuses terve või mitte. 483
Seaduste kohta, ükskõik milliste, ei või otsustada keegi muu kui see, kellel on evangeelium ja kes seda mõistab. 484
Kui üks teatud seadusetundja oli öelnud Melanchthonile: teie, teoloogid, kirjutate, mida tahate, ja meie, juristid, otsustame seejärel, nagu meile meeldib, ja seda peate te kuradi pärast uskuma; ütlesin ma seepeale: See kestab edasi (ka ainult) niikaua, kui saab. Aga Jumala sõna jääb, kuni kestab maailm. Kui see tuleb ja meie Issand Jumal kuningriike pillutama hakkab, viskab ta minema ka õigused, samuti põhiseadused, avalikud korrad jne. 486
Tugevaim arstirohi on suurim nõrkus, kõige karmim õigus on suurim ülekohus, suurim teoloog on suurim patune. 494
Loomulikku õigust on kahesugust: esiteks, see, mis käib sõnade kohta; teiseks, mis käib asja enda kohta. [Kui vaadata seda], mis käib sõnade kohta, siis on see õigus, aga [kui vaadata seda], mis puudutab asja ennast, on see ülekohus. Sest kui teoloogia ei oleks Jumala sõna, mis ütles, et on olemas Jumal, siis nimetataks õigust ülekohtuks; sest kelle käes see on, see teeb seda. Selle üle aga, kas selline ülekohus on õige, disputeerib juba meie Issanda Jumal. 495
Oh, tõde, õigus ja õiglus on maailmas nii põlatud, nagu Pilaatus Kristusele ütleb. Õigust ei talu keegi, kes julgeb end kaitsta kuidagi teisiti. Õigus on sõjariistades, ja nii pööratakse see pahupidi: õigus on ülekohus. Sest kui nad on vägevad, venitavad nad asjaga ja lükkavad edasi, mille järel tekitatakse suuri kahjusid. Juristidega on väga ohtlik. Iga jumalakartlik tundku õigust, et vaid ennast kaitsta, et ta maailma kurje riukaid mõistaks ja võiks ära hoida. 497
Seadus ütleb: igaüks seisab kas avalikus ametis või on ta eraisik. Eraisikule ütleb ta: Sina ei tohi tappa; sellele aga, kes seisab avalikus ametis, ütleb ta: Tapa! Evangeelium aga ütleb: Kas sa usud? Siis meeldid sa Jumalale. Tema ei tee inimeste vahel vahet. 500
Kristlane talugu kõike ja ärgu tehku midagi selle vastu, kes teda solvab, riigikodanik aga võib teha kõik ega pea kannatama midagi, [hoia end] ainult, et sinu kui kristlase üle ei mõistetaks kohut kui kellegi üle, kes kisub võimu enda kätte, ning et sa ei langeks riigikodanikuna karistuse alla võimu hättajätmise pärast. 501
Need, kes õigust armastavad, ei peaks otsima pelgupaika kõigekarmima õiguse juurest, sest pattude andeksandmist on vaja. Enne kui protsessima hakata, tuleb kõige karmimal õigusel pool kaela läbi lõigata, ja siis võib õiglusel aset olla. 503
Me palume: Anna rahu, Issand. Aga ma kardan, et seda me oma eluajal ei saa, vaid alles hauas. 521
Pole teist nii põlatud rahvast kui sakslased. Itaallased nimetavad meid metsloomadeks; Prantsusmaa ja Inglismaa pilkavad meie ja kõigi teiste maid. Kes teab, mida Jumal tahab ja mida ta meist, sakslastest, teeb; kuigi hea ihunuhtluse oleme Jumala ees ära teeninud. 523
Sakslastel ei ole puudust millestki, neil on kõik. Aga kuna sakslastel on puudus asjade õigest arusaamisest ja hoolest, pole neil midagi. Sest nad ei oska seda, mis neil on, õigesti rakendada. 524
Saksamaa on nagu tugev hobune, kel on sööta ja kõike, mida vaja. Aga tal pole ratsanikku. Nii nagu nüüd tugev hobune ilma ratsanikuta eksiteele satub, nii on ka Saksamaa küllalt tugev oma jõu ja inimeste poolest, kuid sel on puudu valitseja. 525
Saksamaa on üks väga hea maa, siin on kõike küllaga, mida on rikkalikuks eluks vaja. Siin on igasuguseid puuvilju, teri, veini, teravilja, soola, kaevandusi jne, ja mis maast tuleb ja maas kasvab; ainult sellest on puudus, et me seda tähele ei pane ega kasuta, nagu oleks kohus, Jumala auks ja ligimese kasuks, ja teda selle eest tänaksime. Jah, me kuritarvitame seda kõige häbitumalt, palju hullemini kui sead. Jumal annab kõike heldelt ja rikkalikult, nii et kellelgi ei sünni kurta, ega nõua meilt muud kui üksnes seda, et me oleksime talle kuulekad ja tänaksime. 526
Kui Jumal tahab üht kuningriiki või rahvast hävitada, siis võtab ta sellelt kõigepealt tarkuse, s.t teeb ta pimedaks, seejärel võtab ta jõu jne. 527
(Lõpp.)
Tõlkinud Vallo Ehasalu