Martin Lutheri ausammas on kavas taastada
/ Autor: Rain Soosaar / Rubriik: Uudised / Number: 7. september 2016 Nr 35 /
Suuresti tänu kohalike inimeste initsiatiivile võib teoks saada Keila lähedal asunud Martin Lutheri mälestussamba taastamine.
Monumendi loomise algatas Kumna mõisnik Georg von Meyendorff (1794–1879). Ta oli tsaariarmee ohvitser ning alates 1845. aastast surmani Peterburi evangeelse luterliku kindralkonsistooriumi president ehk luteri kiriku kõrgeim ametiisik Vene impeeriumis.
Meyendorffi sõnul väljendas ta ausamba tellimisega oma austust inimese vastu, kelle tunnistuse kaudu oli saanud rahu oma hingele. Ühtlasi pidi see olema manitsuseks tulevastele sugupõlvedele, et nad oma esivanemate usust ei taganeks. Eelkõige pidas ta tollal silmas võimalikku pöördumist õigeusku.
Meyendorff soovis ausamba püstitada Tallinna Toompeale, kuid ei saanud võimude luba. Seetõttu rajati see talle kuulunud maadele Keila kirikumõisa lähistele. Mälestusmärgi avamisest võttis 21. oktoobril 1862. aastal osa üle 4000 inimese. Selle autoriks oli tuntud baltisaksa skulptor Peter Clodt von Jürgensburg.
Pronksist Lutheri kuju paiknes kaheksanurksel malmalusel, kokku oli monument üle kuue meetri kõrge. Keila oma jäi teadaolevalt ainsaks monumendiks nii Eestis kui kogu Vene impeeriumis. Erakordne oma aja kohta oli seegi, et kõik selle kirjad olid eesti keeles.
Monumendi eemaldasid nõukogude võimud 1949. aastal.
Praegu on kindlaks sihiks seatud aga mälestussamba täiemahuline taastamine. Mõtte taga on Tutermaa külaselts, mida juhib Arne Kask. Kase jaoks on monumendi taastamine südameasjaks muuhulgas sellepärast, et seda pidasid oluliseks tema kadunud isa ja teisedki vanemad kohalikud elanikud.
Rein Siim samast seltsist lisab, et mälestussamba taastamise eeltööd on kestnud pikalt. 2009 toimusid selle asukohas heakorrastustalgud, järgmisel aastal paigaldati sinna mälestustahvel. Järgnesid tõsised läbirääkimised maanteeametiga mälestussamba aluse maa saamiseks Harku valla omandisse, mis on nüüdseks teostunud.
Lisaks on Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli kaasabil tehtud 3D-skaneering Eesti ajaloomuuseumis säilinud kuju algse kavandi põhjal. Valminud on ka esimene miniatuurne 3D-prinditud kujuke. Praegu käivad tööde tegemiseks oskusteavet omavate ettevõtete ning rahastajate otsingud.
Rain Soosaar
