Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Mart Siimer: muusika aitab levitada jumalasõna

21.10.2020 | | Rubriik: Persoon kaasajast
Mart Siimeri südameasjaks on koguduselaul. Ta on innustanud ka ilmalikke koore jumalateenistustel kaasa teenima ja valiti just seetõttu aasta kirikumuusikuks. Foto on tehtud Tallinna Püha Vaimu kirikus. Tuuliki Jürjo.

Mart Siimer on õppinud suurimatelt meistritelt, võib öelda tänavu aasta kirikumuusikuks valitud organisti ja helilooja kohta, kes aitab muusikaga kaasa teenida Rakvere Kolmainu koguduses.

Kui meie elus on oluline roll ümbritsevatel inimestel, siis kindlasti on Mart Siimeri elu mõjutanud erinevad linnad, aga ka riigid. Olgu siis Tallinn, Rakvere, Pärnu, Colombia pealinn Bogotá ja veel mõnigi linn, sest ta on õppinud, õpetanud või töötanud veel USAs ja Norras. 

Selgi aastal on ta pendel­da­nud meie kolme linna vahet ja lisaks on tööl Põhja-Norras. Mart Siimer on öelnud, et Nor­ras saab vähese töö eest kor­raliku palga ja vaba aega on palju. Ta ütleb, et Norra on ainus riik, kus organistil on kerge elu. See jätab aega heli­loo­minguga tegelemiseks ja või­me selle võimaluse eest vaid tänulikud olla. 

Kirikumuusika liidu juha­tu­se esimees Tuuliki Jürjo kin­ni­tab, et äsja ilmunud noo­di­raamatus „Nüüd rõõmsasti kõik laulgem!“ on ka kaks Mar­di koraaliseadet. Kuigi Mart Sii­mer Rakvere kirikusse, kus ta on ametlikult organist, sageli ei jõua, aitab tema sõnul muusika jumalasõna levikule kindlasti kaasa.

Uks lükati lahti

Mäletame veel, kuidas su­vel Elva, Pärnu ja teised kau­nid suvituskohad täitusid Lenin­gra­dist ja Moskvast saabunud suvi­tajatega. Näiteks Mardi va­­naema sai ühel suvel pä­rast suvitaja lahkumist tea­da, et tegu oli „Suure nõu­ko­­­gude entsüklopeedia“ peatoi­metajaga. 

Aga vanaema juures Pärnus lei­dis toa ka oreliprofessor Leo­nid Roizman (1916–1989), keda on peetud 20. sa­jan­di orelimuusika üheks võt­me­figuuriks. Ja et Mardi sugulane Elfriede Valgepea (1946–1995) oli Eliisabeti koguduses organist, olid kõik võimalused oreliõppeks loodud, meenutab Mart Siimer. 

Õnneks ei tulnud Mardi mä­letamist mööda pahandust sel­lest, et koguduse elektriarve suu­renes. Aga piiri pidi mänguga pidama, sest oreli­lõõts on paras elektriõgija ja kogudustele oli elektri tar­bimise eest kehtestatud kõr­gem hind. Esimese õpetuse küm­neaastane Mart Siimer Mosk­va konservatooriumi pro­fessorilt sai ja võib öelda, et mitte aken polnud paotatud, vaid suisa uks lahti lükatud. 

„Leonid Roizman oli väga sõbralik,“ meenutab Mart Sii­mer oma esimest õpetajat. Ja lisab, et esimeseks looks an­dis Roizman talle õppida Bachi „Ich ruf zu Dir“. Seda ko­raaliprelüüdi harjutavad pal­jud algajad oreliõppurid, sõ­nab Mart. Head suhted sealse kogudusega on säilinud ja organist ütleb, et ta on praegugi veerand pärnulane. 

Mart Siimer nimetab veel kaht märkimisväärset õpe­ta­jat: Hugo Lepnurme ja Ei­no Tambergi. Mõlemaga seos­tu­vad soojad mälestused ja meenutada võiks mõndagi to­redat lugu, sõnab Mart Siimer. „Nagu Roizman, nii ka Hugo Lepnurm ja Eino Tamberg tegid seda, mida nad polnud üld­se kohustatud tegema – nad olid nõus õpetama kesk­­kooliõpilast,“ ütleb Mart Siimer. Talle meenub Lep­nurmega seoses tänini painav küsimus, millise jalanõuga võib orelit mängida. Või kas sokkides orelit mängida on korrektne. 

Ja ütleb, et nägi suvel Nor­ras organisti, kes sokkides ko­gu­duse keskel orelit mängis. Or­ganist vastanud Mardi kü­si­musele, et ei näe kingade puu­dumises probleemi. Lepnurm igatahes nõudnud sõbralikult, aga rangelt alati kingi!

Teenida Jumalat 

„Jumal, sinule laulgu tänu rah­vad, sinule laulgu tänu kõik rah­vad!“ ütleb laulik (Ps 67:4). Se­da tänu on kuulutanud muu­sik luteri kiriku kõrval ka katoliku kirikus, kuhu oli konservatooriumipäevil koon­dunud mitu õpingukaaslast. 

Aga viis aastat tagasi sai luteri kiriku liturgiat hästi tund­vast Mart Siimerist Rakvere koguduse organist. (Mart Sii­mer on ristitud koos Mart Laa­riga Võru kirikus.) Rakvere Kolmainu kirik on talle armas, sest selles linnas on elanud tema teine vanaema, kunagine eesti keele õpetaja Ilse Erm.

Koguduse õpetaja Tauno Toompuu kirjutas Mart Siime­rile aasta kirikumuusiku tiitlit taotledes: „Ühelt poolt loob ta heliloojana muusikat, teisalt on tal tohutult suur liturgilise muusika and. /—/ Ta on südame ja mõttega asja juures ning Kolmainu koguduses saab ta realiseerida oma liturgilisi ideid ning saab neile ka peegel­dust.“

Ka kiitis vai­mulik, et muusik os­kab kuulata ko­gudust ning on valmis ju­­ma­latee­nis­tuse käigus muu­­sikas muu­datusi te­gema. Mar­ti ongi alati hu­vitanud just ko­guduselaul. Ta ütleb, et eestlased ki­ri­kus ei ole amee­­riklaste või norralastega võr­rel­des kahjuks laulurahvas. Kuid otsustab optimistlikult, et tulevikus saame ka meie laulu­rahvaks.

Edasi mõtiskleb ta, et ki­ri­kumuusikast saadakse aru väga erinevalt: paljude jaoks on see koorimuusika, paljude jaoks orelimuusika. Muusikuna ei vastanda ta luteri kirikut katoliku kirikule, küll läheb veelahe läbi kristliku ja islami­maa­il­ma. Mitmel mandril ela­nud ja töötanud, maailmas toi­muvaid usulisi lahkhelisid näi­nuna on tal kujunenud kindel arusaam, et samamoodi kui 16. sajandil toimus krist­li­ku kiriku lahknemine, peab 21. sajandil toimuma taas­ühi­nemine.

Kuidas ja millal täpselt, seda pea­vad Mart Siimeri sõnul ütle­ma targemad. Õnneks on kiri­ku­muusikutel võimalik hoida ja arendada oikumeenilist läh­te­kohta. Juba ammu on Bach ka­toliku kirikus laialt kasutatav autor, sõnab Mart ja lisab, et kes ei usu, kuulaku näiteks Va­ti­kani Raadiot. Samuti on luterlased aastakümneid rõhu­ta­nud austust gregooriuse laulu ja muu katoliku pärandi vas­tu. „Nagunii kasutame lu­te­ri kirikus ka anglikaani ja reformeeritud kiriku laule, ja mitte vahel harva, vaid kogu aeg,“ sõnab Siimer.

Oma panuse sellesse, et maailm oleks turvaline paik ja valitseks Jumala rahusõnum, annab heliloojana Mart Siimer. Just heliloojana ongi ta ehk enam tuntud kui organistina. En­nekõike koo­ri­muusika loo­­jana – Eesti Koo­riühing koos he­liloojate lii­duga on tun­nus­tanud te­da aastal 2013 aasta koori­he­lilooja tiitliga. 

Mart Siimer ütleb, et tal on praegu vaba semester muu­­si­­­kaaka­deemiast ja ta saa­­­­dab Põhja-Norras orelil ju­­­ma­­lateenistusi, ristimisi, ma­tu­seid ja laulatusi. Mis võib-ol­la aga peamine – kogub mõt­teid, mida Norra luterliku kiri­kutraditsiooni  ele­mentidest oleks võimalik Eestis kasutada. „Üht-teist oleks kindlasti õppi­da,“ on ta veen­dunud.

„Eriti rõhutaks ma oma maa autorite rahvakoraalide suurt osakaalu norra laulu­tra­ditsioonis ja kiriku laulu­ra­a­matus. Oma maa laulude osa­kaal võrreldes meie praeguse lauluraamatuga pole mitte kaks korda, vaid pigem viis korda suurem,“ sõnab ta.

Rita Puidet

Mart Siimer

Sündinud 27.10.1967

Eesti Heliloojate Liidu liige 1992. aastast

Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1990

Täiendanud end Norra muusikaakadeemias, USAs Rochesteris, 2004 kaitsnud doktoritöö Eesti muusikaakadeemias

Loonud sümfoonilisi ja vokaalsümfoonilisi teoseid, koorilaule, instrumentaal- ja vokaalmuusikat 

On Eesti muusika- ja teatriakadeemia õppejõud, Rakvere Kolmainu koguduse organist

Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! (2Kr 5:17)