Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Marko Tiitus vaatab tehtule rahuloluga

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

EELK vaimulike konverentsi äsja valitud uuele juhatusele soovib 11 aastat juhatuse esimehe ametis olnud Viljandi Jaani koguduse õpetaja praost Marko Tiitus vaimulikku tarkust leida teemad, mis on olulised kirikule tervikuna.

Mis toob vaimulikud konverentsile?
Ma usun, et paljude vaimulike jaoks on see oodatud sündmus, mis inspireerib. Küsimus ei ole üksnes huvitavas ettekandes või tarkust lisavas töötoas. Kõige olulisem on heas mõttes tsunftitunne. Et kui ma muidu koguduseõpetajana olen üksi, siis siin olen osa suuremast tervikust. Et ma olen toetatud ja kantud sellest vaimust. Tegemist on ühinguga, kus luuakse ühiseid väärtusi.

Teie staaž vaimulike konverentsi korraldajana on muljetavaldav – 14 aastat juhatuses, neist 11 aastat juhatuse esimehena. Millise hinnangu ise tööle annate?
Kolme valimisperioodi juhatuse esimehena olen näinud protsessi seestpoolt. Mingeid punkte ei hakkaks andma, aga ma olen tulemusega rahul. Kasvanud on osavõtt, samuti on arenenud meeskondlik osadus ning paranenud suhtlemise kvaliteet.
Kui 10 aastat tagasi olid pinged õhus – suhtlus oli rabe ja terav ning saalis esitati ründavaid küsimusi –, siis nüüd on pilt hoopis teine. Oluliseks märksõnaks on saanud kollegiaalsus ja osaduslikkus.

Teie tagasivaade on positiivne?
Jah ja ma ei näe põhjust, miks hinnangu andmisel ülemäära tagasihoidlik olla. Muidugi sõltub üldine meelsus igast tulijast, aga paljuski aitavad seda mõjutada valitud teemad ja nende käsitlemise viis. Näiteks oli 2008. aastal päevakorras liturgia käsiraamatu hääletamine, äärmiselt tundlik teema, mida oli päris keeruline käsitleda, aga me saime hakkama.
Oleme suhtunud oma suunajarolli tõsiselt, võttes eeskuju ka teistelt kirikutelt. Näiteks oli põhimõtteline suunamuutus, et peale akadeemilisuse tähtsustame ka teist poolt. Oleme püüdnud palju tänada, esile tõsta ja kingitusi jagada. Teinud seda isegi võib-olla pisut ülemäära, eesmärgiga, et see juurduks rohkem igapäevapraktikas. Praktika näitab, et meie püüdlused on kandnud vilja – see loob ja taastoodab ennast.

Olete jõudnud kindla formaadini, kus mõnus tasakaal akadeemilisuse ja seltskondlikkuse vahel. Küllap loob see teatud turvatunde.
Tundub nii. Mäletan Ülo Vooglaiu ütlemist, et korduvate suurürituste puhul on 80% korduvat, kindla kvaliteediga ja turvatunnet loovat, ning 20% jääb üllatuste päralt, mille kohta küsitakse, et millega nad seal sel aastal lagedale tulevad.

Kuivõrd olete arvestanud tagasisidet, liikmete soove ja ettepanekuid?
Oleme aastaid teinud tagasiside küsitlusi neid analüüsides ja võimalusel arvestades. On küll üksikuid märkusi, millega ei ole suurt ette võtta, näiteks et supp oli soolane ja ettekanne või ettekandja ei meeldinud jne.
Üks edu saladusi ongi, et me arvestame vaimulikkonnale kordaminevaga. Eks me juhatuses ju ka ise ole vaimulikud. Seega, me ei järgi ettekirjutusi Genfist või Toompealt, vaid lähtume altpoolt tulevast ootusest.

Kui lihtne on esinejaid kutsuda?
Probleeme ei ole olnud. Mõni inimene vajab erilähenemist ja alati tulevad siin kasuks isiklikud sidemed. Oleme vahel kohanud akadeemilistelt teoloogidelt arusaama, et vaimulikud on antiintellektuaalid, kes arutavad isekeskis vaid kirikule katuse ja pastoraadile maakütte paigaldamist, aga tasapisi on selline suhtumine kadunud. Teadlikult oleme laiema kandepinna huvides kutsunud peale EELK vaimulike ka mittevaimulikke, samuti teiste konfessioonide esindajaid.

Kuidas osavõtjate arvu kommenteerite, kas sellega võib rahule jääda?
Rahul oleksin siis, kui kõik vaimulikud oleksid kohal, aga on selge, et praktikas on ideaale raske saavutada. Olen rõõmus, et kohal on kindel seltskond, kes konverentsi aegsasti oma aastaplaani võtavad.
Muidugi on mul kahju, et osa vaimulikke on jäänud teadlikult kõrvale. Erinevatel põhjustel. Kuidas olukorda muuta? Ilmselt peaksid need inimesed ise ütlema, mis peaks muutuma. Asju saab mõjutada ikka seespool olles. Just seepärast olen ise nii pikalt juhatuses olnud. Mitte isiklikust edevusest, vaid äratundmisest, et siin saan oma ettepanekud suurema hulga inimesteni tuua.

Millised on soovitused uuele juhatusele?
Soovitan üsna täpselt läbi mõelda, milliseid teemasid, kuidas ja millises võtmes käsitleda. Pikemas perspektiivis pakub konverents võimaluse teatud teemad kas maha vaikida või vastupidi väga selgelt esile tuua.
Soovin uuele juhatusele suurt vaimulikku tarkust ja äratundmist, mis on kirikule tervikuna oluline.
Liina Raudvassar