Märkamisaeg

Poliitilised sündmused maailmas muutsid öölaulupeo «Märkamisaeg» eriti aktuaalseks ja jõuliseks. Me tulime kokku, et märgata mitte ainult meie endi ühtsust väikese rahvana, vaid ka teiste rahvaste probleeme ja saatust. Märkamisaeg peaks aga olema pikem kui üks öö või juubeliaasta. Ja see peaks hõlmama eelkõige neid, kes on meie seas nõrgad, hüljatud, katki, kes on iseenese ja maailmaga lootusetult pahuksis.
Kas me märkame kodutut ja tema probleeme talveaja tulekul? Kas me märkame tänavalast ja uimastisõltlast ning oskame näidata teed tulevikku, uusi võimalusi? Kas me märkame vanglast vabanenut, kes otsib taas oma kohta ühiskonnas, meie keskel?
Me peame tõdema, et enamasti ei ole meil märkamiseks jõudu. Meie tähelepanu on tavaliselt suunatud iseenda tegemistele ja probleemidele.
Jumala sõna on jõuallikas, mis teravdab meie meeled märkamaks abivajajat. Jumala sõna toel, Jeesuse Kristuse kohalolu väel meie elus suudame märgata ka kaasinimeste häda ja vajadusi. Evangeeliumis kingitud Jumala armastus äratab meis armastuse kaasinimese vastu, äratab meid märkamisele, äratab ühtlasi aga ka fantaasia, kuidas märgatud hädale lahendusi leida. 
Nii küsigem endalt, kuidas on võimalik minul kaasa aidata. Kuidas on võimalik kogudusel kaasa aidata? Kaasa aidata sellele, et kodutu näeks uusi võimalusi, et kinnipeetav näeks oma elus tõelise vabaduse mõõdet. Palugem Jumalat, et aeg, mis meile on siin antud, oleks alati märkamisaeg. Aeg ärgata ja märgata, hoolides oma kaasinimesest ja andes sellega Jumalale au.
Siinjuures tahaks esitada üleskutse ka riigijuhtidele märgata enda ümber neid, kes eriti praegusel majanduslikult keerukal perioodil suuremat tuge ning abi vajavad. Kahjuks peab tõdema, et siiani ei ole riiklikul tasandil tehtud vajalikke samme, aitamaks vähendada ühiskonnas riske, mis on seotud vanglast vabanevate isikutega.
Endiselt on kogu koorem asetatud kohalike omavalitsuste õlgadele, kellel on ilma õigusrikkujatetagi piisavalt palju muresid kodutute, alkohoolikute ja teiste eluga mitte toime tulijate eest hoolitsemisega. On vähe tõenäoline, et eelseisvatel aastatel Eesti riigi majanduslik olukord oluliselt paraneks, mis omakorda võib tuua kaasa sotsiaalsete pingete, tööpuuduse ning õigusrikkumiste arvu suurenemise. Just praegu on tähtis märgata neid valukohti ühiskonnas ja vastavalt tegutseda, et hoida ära veelgi suuremat kriisi.
Kinkigu taevane Isa meile kõigile soovi ja võimekust märgata neid valukohti enda ümber, mis juba täna vajavad lahendamist või sekkumist. Andku iga üksikisiku algatus seeläbi juurde ka killukese lisaväärtust meie rahvustunde ning ühise enesemõistmise tugevdamiseks.

Igor Miller,
vanglate ja politseiarestimajade peakaplan