Esileht » Uudis » Esileht »

Märjamaal arutati kirikuseadustiku üle

28.09.2005 | | Rubriik: Esileht


Kirikukogul anti piiskopi kuldrist Einar Soonele, kes vaheajavestluses vahetab muljeid Jüri Kase ja Heiki Arikesega.

Teisipäeval, 20. septembril peeti Märjamaal EELK XXVI Kirikukogu erakorraline 11. istungjärk, kus päevakorra põhipunkt oli kirikuseadustiku eelnõu lugemine.

Kirikukogu jumalateenistus oli Märjamaa kirikus, seejärel siirduti kogudusemaja avarasse saali esimesele istungile. Kirikukogu juhatas peapiiskop Andres Põder, abijuhatajad olid assessor Tiit Salumäe ja Priit Kama. Parimad tervitused kohaliku omavalitsuse poolt tõi saadikutele vallavanem Mart Tilk, kellele peapiiskop kinkis selle päeva pühendusega «Kiriku laulu- ja palveraamatu».

Enne päevakorra juurde asumist riputas peapiiskop Andres Põder piiskop Einar Soonele kaela piiskopi kuldristi, öeldes, et nii saab tehtud  toiming, millega on aastaid hiljaks jäädud.

Piiskopliku nõukogu ettepanekud

Esimesel istungil tegi piiskoplik nõukogu ettepanekuid kirikukogule, ettekandjaks oli juhtivkomisjoni esindaja Veiko Vihuri. Piiskopliku nõukogu ettepanekud puudutavad kirikuseadustiku õpetuslikke küsimusi  sõna ja sakramenti, liikmeskonda, vaimuliku ametit, piiskopliku nõukogu kodukorda, kirikukari ja kirikukohut.

Ühtekokku saabus piiskoplikule nõukogule 155 parandusettepanekut, mille alusel valmiski kirikukogule esitatud dokument. Suur osa oli keelelisi parandusi, sisuliselt puudutati diakoni õigusi ja kohustusi, 25 ettepanekut tehti nn rõivaparagrahvidele, kus sätestatud vaimuliku ametirõivastust puudutav.

Oluliseks oli soov, et talaar kui traditsiooniline kirikuõpetaja rõivas oleks nimetatud kõrvuti alba ja stoolaga. Kiriklikest talitustest peeti ristimise puhul vajalikuks, et üks vanem peab kindlasti olema luterliku kiriku konfirmeeritud liige.

Ettepanekuid oli ka koguduse õpetaja ametikoha täitmise ja teenistussuhete kohta. Ses osas tuleb kirikuseadustikku tulevikuski täiendada, leidis piiskoplik nõukogu.

Millest algab abielu

Kirikuseadustiku õpetuslik osa tõi istungisaali väga elava arutelu. Küsiti näiteks, kas võib laulatada ilma riikliku registreerimiseta? Kas registreerimisakt allkirjastada enne laulatust või selle ajal? Priit Kama selgitas, et kui meil algab abielu akti allakirjutamisega, siis rahvusvahelise praktika järgi algab see «jah» sõnast.

Ehkki arvati, kas üldse on vaja siduda laulatust riikliku toiminguga ja nõuda abieluakti olemasolu, tuleb õigeks pidada abieluakti allakirjutamist enne laulatust. Ehk nagu Rein Schihalejev märkis, ei saa ristida ega matta sünni- või surmatunnistust nägemata. Tiit Salumäe rõhutas, et kindlasti ei saa loobuda riiklikust abieluaktist, sest seadus lubab abielus olla korraga vaid ühe mehe või naisega. Akt on selle eelduseks.

Meistrid, sellid, õpipoisid

Eenok Haamerit pani muretsema vaimuliku ordinatsiooni arvestamine ehk see, et kui inimene kogub aastaid diakonistaazi, siis õpetajaks saanuna algab aastate lugemine algusest. Näiteks Eesti Kiriku õnnitluste osas satub aastaid ustavalt diakonitööd teinu taas algajate hulka.

Õpetaja Haamer leidis, et diakoniaastad peavad minema staazi hulka. Veiko Vihuri tõi näiteks ajaloolise meistri-selli-õpipoisi seisuse. Selliaastaid võib küll palju olla, kuid meistristaaz alles algab. Eeldus on see, et diakoni ja õpetaja ametid on erinevad.

Peapiiskop Andres Põder leidis, et õpetaja Haameri jutt on õige ja  vaimuliku ameti algus on ikka diakoniordinatsioon, mis õnnitluste puhul on eriti sobiv. Kuid näiteks piiskopiks kandideerides tuleb  lähtuda õpetajaordinatsioonist.

Talaar on kõrvuti alba ja stoolaga

Õpetaja ametiriietus on aastate jooksul suure muutuse läbi teinud, juurde on tulnud värve, mustreid, erinevaid riideesemeid jne. Tavapärase musta talaari kõrval kantakse albat, vööd ja stoolat. Missal kannab preester kaasulat, muul jumalateenistusel ja talitusel võib kanda koorimantlit.

Ka kaplanite ametirõivastus ja ametitunnused on kirikuseadustikku sisse toodud. Paljudes parandusettepanekutes seisis soov, et talaar oleks nimetatud kõrvuti alba ja stoolaga, nii ka piiskoplik nõukogu selle sätestas: preestri liturgiline rõivastus on alba, vöö ja stoola või musta värvi talaar koos lõkadega.

Piiskop Soone sõnul selgub kirikuseadustiku tõlgendamine ikkagi alles praktikas. Peapiiskop Põder leevendas debatti mõttega, et tegemist on seadusega, mida saab alati parandada. Kirikukogu kiitis kirikuseadustiku õpetusliku osa heaks.

Pärast lõunat asuti arutama kirikukogu pädevuses olevaid kirikuseadustiku muudatusettepanekuid. Kõnepuldist juhtis arutelu juhtivkomisjoni liige Illimar Toomet.  Esitatud oli 69 muudatusettepanekut, mis kõik läbi arutati, mõni hääletati ka läbi. Paljud ettepanekud olid keelelised, kuid räägiti ka kirikukogu kodukorrast, küsimusi tekitas koguduse kihelkonna tegevuspiirkonna mõiste jm.

Kirikuseadustiku II lugemine sai läbi, III lugemiseks tuleb kirikukogu erakorralisele istungjärgule Tallinnasse 18. oktoobril.

Tiiu Pikkur

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)