Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Margit Nirgi: vaimulikuteed ei valita, see antakse

09.08.2017 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Ristimine on vaimuliku töö kaunim osa, kinnitab õpetaja Nirgi, kes 35 aasta jooksul on ristiinimeseks aidanud nii palju lapsi ja täisealisi, et kõigi nimed ja näod enam meeles pole. Erakogu

Oma ordinatsiooni 35. aastapäeva tähistamiseks korraldas Haljala õpetaja Margit Nirgi 9. juulil Esku kabelis sõnateenistuse, kus EELK 100 egiidi all meenutati piiskop Johan Kõpu osa vaba rahvakiriku loos.

Korraldaja poolt oli taotluslik, et kutsetekstis oli viide vaid piiskop Kõpule. Kes teadis, see teadis. Et lisaks EELKs olulist rolli mänginud teoloogi meenutamisele tähistatakse koosviibimisega ka pastor loci ümmargust ordinatsiooniaastapäeva. Aga häid sõnu ning kauneid lilleõisi jagus sellest hoolimata.
Pärast programmilist osa (jutlus ja lõpupalvus dr Peeter Roosimaalt, ettekanne Margit Nirgilt, laulis Lea Gabral, orelit mängis Külli Erikson) jätkus koosviibimine kabeli eeskotta kaetud kohvilauas seltskondliku vestlusega. Siin jagas Margit mälestuskilde oma vaimulikuteest, aga meenutas ka lähedaste osa Jumala omaks saamisel.
Ilm 35 aastat tagasi oli ilus, mäletab Margit. Teda ordineeriti koos nüüdseks igavikuteele lahkunud Illar Hallastega. Margit jutlustas ning ordinatsioonivend viskas nalja, et piiskop Hargil ongi komme naisi jutlustama panna. Kirik oli rahvast täis ja Margit kandis musti kinniseid kingi ja klassikalist kostüümi, nagu kord tema sõnul tänini ette näeb.
Pikast ametiajast tõstab ta imelisema teenistusena esile oma õelapse Karini ristimise.
„Kui 90ndatel oli Laiuse koguduses kriis, oli mulle suureks toeks koguduse juhatus ja nõukogu, parim, kes õpetajal võib olla,“ meenutab ta. Ametiristi sai ta Laiuse aupatroonilt titulaarpraost Burchard Liebergilt.

Kõpu mantlipärijana  
„Mõeldes oma headele sõpradele, kes mind palves parematel-halvematel aegadel on kandnud, soovisin keskenduda olulisele,“ põhjendas Margit Nirgi koosviibimise sisu valikut. „Mis südamel, see südames,“ sõnab ta mõtlikult, lisades, et peab enda tähtpäevast olulisemaks meie luteri kiriku saja-aastaseks saamist. Samal põhjusel eelistas ta enda elutöö asemel kõnelda Johan Kõpu isikust, kes Nirgile alati on sümpatiseerinud. Vaimuliku, teoloogi, eestlase, ristiinimesena.
Väike kelmusvirve silmanurgas, lubab Margit Nirgi endale siiski ka pisukest enesekesksust, meenutades, et on sõna otseses mõttes Johan Kõpu mantlipärija. Olles Kõpu teenitud Laiuse õpetaja (1983–2005) ning võttes tänulikult vastu kingitusena Johan Kõpu talaari (asub nüüd Tartu ülikooli ajaloomuuseumis).

Olles kutsutud
„Vaimulikuteed ei saa valida. Vaimulikuks kutsutakse,“ rõhutab Margit Nirgi, täpsustades, et teda kutsus peapiiskop Edgar Hark. Margit ei olnud esimene naine selles ametis, ent ometi esimesi EELKs. „Kui mina õppima läksin, olid ametis juba Laine Villenthal ja Linda Maior ning kohe-kohe ordineeriti Vivian Varalaid (Raudsepp), Reet Mägedi ja Juta Siirak,“ meenutab ta. Tema kinnitusel võttis kirikukogu otsuse naisi ordineerida vastu pärast pikki põhjalikke, pühakirja uurimisele tuginevaid kaalumisi 1967. aastal. „Meid ei seatud ametisse meeste puudumisel, vaid võrdsetel alustel meestega,“ toonitab ta.
Kas EELK oli selleks küps, kuidas võeti naisvaimulikke vastu? „Tolle aja vaimulikud olid väga erudeeritud ning hea kasvatusega. Kui keegi ka mõtles teisiti, ei muututud selle väljendamisel vulgaarseks ja labaseks,“ vastab Nirgi, toonitades, et see on sättumuse, mitte usuküsimus: „Kellele meeldivad meesarstid või kellele meesadvokaadid.“
Aga kirikus käiakse ikka usu pärast, Jumalat teenimas ja austamas, mitte mees- või naiskirikuõpetaja pärast. Kui keegi vajab näiteks hingehoidlikuks vestluseks kindlasti meesterahvast vaimulikku, ei ole selle leidmiseks Nirgi sõnul mingit probleemi EELKs, kus tänapäeval keskmiselt iga viies vaimulik on naine.

Olles mehe eest väljas
„Töös raskete haigete ja nende omastega on naistel väga suur töö tehtud ja teha. On asju, mida ainult naistele usaldatakse jagada,“ arvab Margit, kes üldiselt ei hinda ametikaaslasi soost lähtuvalt, ent annab aru, et mõnes töölõigus on soostereotüüpsus siiski teema.
„Üldiselt oleme mehe eest väljas,“ räägib ta ametiõdede nimel, lisades muigega juurde: „Kui vaid lubamatu alkoholism ja tubaka tossutamine välja jätta.“
Margit Nirgi avab, et naisel on EELKs vaimulike ridades kindel positsioon. Ajuti üles pulbitsev diskussioon naise sobivuse teemal vaimuliku ametisse on rahumeelse konsensuse saavutanud – iga vaimulik peab tubli olema hoolimata oma soost.
Margit leiab, et ka naised ise saavad panustada naisvaimuliku positiivsesse kuvandisse: „Ühel hetkel välistasin intrigeerivate inimestega suhtlemise. Välja arvatud siis, kui keegi vajas surmahädas abi.“ Ta vaatab teemat läbi huumoriprisma ning tunnistab, et kui keegi söögilauas üle taldriku teatab – ja seda on ette tulnud –, et talle meeldivad mehed, siis vastab Margit, et temale meeldivad mehed ka. Tõsinedes tunnistab ta: „Minu lähedasemad sõbrad ongi mehed. No ma ju õppisin meeste koolis!“
Enda sõnul meeldivad Margit Nirgile mehed, kes ei muutu tüütuks. Samuti meeldivad targad naised ja hea kasvatusega lapsed – meie tulevik – meeldivad ka. Aga kõige rohkem meeldivad Margitile väärikasse ikka jõudnud inimesed, sest neilt on palju õppida.

Tahtnuks mõisaprouaks
„Ma olen õnnelik,“ kinnitab Margit Nirgi, tunnistades, et tal on kirikus palju vaimulikke sõpru, kes teda on palvekätel kandnud. On antud kanda risti, mille raskus on ajuti jõu viimseni proovile pannud. On antud ihulisi katsumusi, millest välja tulles on usk vaid kinnitust saanud.
„Kerget elu pole kunagi igatsenud,“ tunnistab Margit. Väheke mõteldes tuleb tal aga meelde, kuidas lapsena lugemikus talu- ja mõisarahvast kujutavat pilti vaadates unistas mõisaprouaks saamisest, sest „mõisaproual on ilusad riided  ja ta ei pea tööd tegema“.
Elu on natuke teisiti läinud, aga Eestist pärit baltisakslaste järeltulijatega on õp Nirgi palju suhelnud. Salaarmastuseks on ehitusarheoloogia ja restaureerimine ning arhitektuur, samuti kunst ja muusika. Ja lugemine. Seda luksust saab koguduseõpetaja kõike endale lubada.
„Elan üle-eelmise sajandi lõpu või eelmise sajandi alguse valguses ja mul pole mingit plaani sealt välja tulla, mistõttu võib minuga suhtlemine vahel keeruline olla,“ aitab Margit oma olemust mõista. Ta toob näite: „Ma ei pea eriti lugu mehest, kes ei oska püsti tõusta daami sisenedes.“
Liina Raudvassar

Margit Nirgi
Sündinud 19. mail 1959
Ristitud ja konfirmeeritud Rakveres
Ordineeritud aseõpetajaks 11.07.1982, antud õpetaja õigused 15.12.1995
EELK vikaarõpetaja 1982–1983, Laiuse õp 1983–2005, Palamuse h-õp 1983–1997, Haljala õp alates 2005, Käsmu h-õp 2005–2009
EELK Teeneteristi III järgu orden 2016
Akadeemiliselt kuulub korporatsiooni Filiae Patriae

Pildigalerii:

Õpetaja Margit Nirgi Esku kabeli uksel oma ordinatsiooni 35. aastapäeval. Liina Raudvassar

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)