Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Margit Nirgi – Mädchen für alles

20.05.2009 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Margit Nirgi: leebe sihikindlusega kirikutöös. Foto: Eesti Kiriku arhiiv

Kui pärida Margit Nirgilt tema vaimulike eeskujude kohta, kuuleb tsaariaegsetest meestest, kes kasvasid raske maatöö ja puhta maatoidu peal. «Kui mina usuteadust õppima läksin, olid nad veel ametis,» räägib Margit ning kiidab praoste Tammurit ja Varikut, professoreid Salumaad ja Saagi.
«Külm kirikuhoone karastab. Paljusid karastas Siber. Kindlasti olid need mehed ja naised teisest puust, kui on kaasaegsed,» arvab Margit.
Esimene vaimulik, kellega Margit kokku puutus, oli tema kodulinna Rakvere Kolm­ainu koguduse hingekarjane Jaan Varik, kes ta ristis, leeritas ja kelle käe all ta vaimuliku prooviaasta ajal oli. «Praost Varik oli ääretult aus. Aastatega sai üha selgemaks, et ta oli ka väga hea inimestetundja,» meenutab Margit.
Margit Nirgi eeskujudest kõneldes tuleb mainida veel kindlasti Johan Kõppu, kes oli tema ammune eelkäija Laiuse koguduse õpetaja ametis ning kelle elu ja tegevust ta on uurinud. 
Tähelepanu väärib Margit Nirgi ettekanne Kõpu 135. sünniaastapäeva konverentsilt Jõgeval, kus ta tutvustas legendaarset ülikooli rektorit ja kiriku ülemkarjast värske kandi pealt, kasutades tema luulet ja päevaraamatute sissekandeid. Liigutav on sealt lugeda ka Kõpu kahtluste ja hirmude kohta, mis kahtlemata lisavad suurkuju portreele vajalikku sügavust.
Teeb kõike hästi
Millisest perest sirgus EELK esimesi naisvaimulikke? «Meie peres pandi lugemisele suurt rõhku. Kodune raamatukogugi oli suurem kui enamikul mu eakaaslastel. Minu ema oli kaks korda abielus. Tema teine abikaasa, minu õe isa, oli samuti suur kirjandushuviline ja mõjuta see ei jäänud,» räägib Margit.
«Ma arvan, et kodus püüti mulle õpetada seda, mida vanematel endal ei olnud võimalik õppida. Ajad olid sellised. Vanaema ja ema tegid oma tööd perfektselt. Ema oli meditsiiniõde ja vanaema õmbleja. Kodus õpetati, et kõiki asju tuleb teha laitmatult. Olen püüdnud seda tänaseni järgida ja tulemus on see, et teen tööd hästi või ei tee üldse,» tunnistab Margit.
Laiuse koguduse juures tõestas Margit Nirgi ennast ligi veerandsajandi jooksul muu seas sihikindla ja võimeka kirikute taastajana. «Kui keegi tahab mulle väärt kingitust teha, siis andku mulle ajalooline lagunenud hoone. Või kinkigu põnev kunstiraamat,» räägib ta oma hobidest.
Restaureerimist vajavate hoonetega on Margitil vedanud, sest praegune kodukirik Haljalas on ses vallas pärast 1998. aasta tulekahju tõeline väljakutse.
Margit teab, et erinevad kogudused on igaüks oma iseloomuga. «Haljala kogudus on palvetav ja Jumala sõna järele igatsev kogudus. Ta on misjonikogudus. Siin armastatakse inimesi sellistena, nagu nad on. Sama kehtib paljude Laiuse inimeste kohta. Paljudega sealt on mul siiani säilinud sidemed, osa neist jäävad hinge ligi igavikuni,» teab Margit.
Haljalasse tuli Margit Nirgi 2005. aastal ja sellest ajast saadik rõõmustab teda hea koostöö kohaliku gümnaasiumiga. «Aasta tippsündmus on kooli jõulujumalateenistus. Kujutage ette pilti, kui terve kool tuleb klasside kaupa, süüdatud küünlad käes, koolist kirikusse. Kõige ees kooli direktor esimese klassi õpilastega,» räägib Margit koolist, kus ta õpetab lisaks usuõpetusele ka kunstiajalugu.
Margit Nirgi räägib, et Usuteaduse Instituuti viis teda omal ajal janu teadmiste järele. «Olin otsustanud, et teen kirikus mis tahes tööd, koguduses on alati tarvis midagi teha. Mul polnud mingit nõudmist, oleksin valmis olnud kas või kirikus põrandaid pesema. Muide, olengi pesnud, kõike olen teinud,» meenutab Margit.
Oma ala pioneere
Kust ikkagi tuli omal ajal otsus pastoriks saada? «Peapiiskop Edgar Hark kutsus mu välja ja teatas, et on otsustanud mu õpetajaameti eksamile kutsuda. Üllatav oli küll – 22aastaselt aseõpetajaks! Aga ma olin ammu otsustanud, et kirikus tuleb olla kuulekas ja võtta kõik lihtsalt vastu. Aseõpetajaid määrati vajaduse järgi ja mul ei tulnud pähegi teatada näiteks, et ma ei taha,» ütles Margit ühes 14 aasta taguses intervjuus.
Kindlasti pole naisterahval olnud kerge ametis, mida sajandeid on peetud vaid meeste pärusmaaks.
Mida arvavad ametivennad Margitist? «Margit võib olla kõige kaastundlikum, hellem, leebem ja magusam. Samas võib olla ta tuline ja turris nagu turtsuv kass. Tõe ja õiguse nimel on ta võimeline minema lõpuni,» kirjeldab naist tema omaaegne vaimulik ülemus, Tartumaa praost Joel Luhamets.
«Nirgid ei ole kassid. Nirgid ei ole ka roomajad. Nirgid on nirgid,» kommenteerib Margit Nirgi. Eks meeste maailmas ellujäämine eelda üleinimlikke võimeid.

Teet Korsten

Margit Nirgi
Sündinud 19. mail 1959 Rakveres.
Ordineeritud 11. juulil 1982.
Teeninud alates 1983. a Põlva, Räpina, Mehikoorma, Laiuse ja Palamuse koguduses; 2005. aastast Haljala koguduse õpetaja.

Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. (Ps 145:15)