Esileht » Uudis » Uudised »

Mälestussamba aastapäev

07.11.2012 | | Rubriik: Uudised

Tänavu sügisel möödub 150 aastat Martin Lutheri mälestussamba avamisest Keila lähistel.

Seda tähistati 27. oktoobril. Aastapäev algas samba kunagises asukohas Tutermaa külas Tallinna-Paldiski maantee serval. Veel mõne aasta eest kõrgus seal ringikujuline võsastik, kuid nüüdseks on paik korrastatud ja tähistatud väärika ajalootahvliga.
Kohaletulnuid tervitas lumisel sügishommikul allakirjutanu, kes juhtis tähelepanu Lutheri kuju kesksele sümbolile: avatud Piiblile. Peapiiskop Andres Põder meenutas oma äsjast reisi Wittenbergi ning tõi esile seoseid Lutheri ja Eesti ajaloo vahel. Keila linnapea Enno Fels tunnustas kõiki, kes on aidanud elustada ja talletada Lutheri mälestussambaga seonduvat, ning soovis asjaosalistele ka tulevikuks edu.
Keskpäeval algas kirikus kontsertjumalateenistus. Musitseerisid Urmas Vulp viiulil ja Pille Metsson orelil. Laululehele olid valitud Lutheri värssidel põhinevad koraalid. Jutlustas EELK uus misjonär Soomest, endine Raahe koguduse hingekarjane Veikko Määttä. Jutluse aluseks kõlas sõnum Jeesuse mäejutlusest: teie olete maa sool, teie olete maailma valgus! Jumalateenistus lõppes peapiiskopi tervituskõnega.
Järgneva ettekannete osa juhatas sisse paarikümnesekundiline filmilõik Lutheri sambast. Tegemist on Kaitseliidu 1920ndatel toimunud õppuse jäädvustusega, kus muu hulgas jäi pildile ka mälestussammas. See on teadaolevalt ainus liikuv ülesvõte Lutheri kujust.
Praost Vallo Ehasalu avas kaasahaaravalt 16. sajandi reformatsiooniliikumise tausta, vaimset konteksti, milles kujunesid Lutherigi teoloogilised seisukohad. Rõhutamist leidis, et Luther juhindus Piibli mõistmisel Kristuse-kesksusest. Sellest lähtuvalt eristas ta pühakirjas nii esmatähtsaid kui ka teisejärgulisi osi.
Ajakirjanik ja koduloolane Allar Viivik andis ülevaate Lutheri mälestussamba ajaloost. See püstitati 1862. aastal Kumna mõisniku Georg von Meyendorffi eestvedamisel, kuju autoriks oli tunnustatud skulptor Peter Clodt von Jürgensburg. Perno Postimehe andmetel osales samba avamisel koguni 5000 inimest. Kohalikule rahvale sai sammas aja möödudes hingelähedaseks. Kui see nõukogude võimu poolt 1949. aasta detsembris pimeduse varjus ära viidi, olevat paljude suust kuuldud imestust: mida küll Luther kommunistidele tegi?
Allar Viivik püüdis tuua selgust ka laialt levinud väitesse, mille kohaselt valati Lutheri monument Tallinnas ümber Jossif Stalini kujuks. Suure tõenäosusega on siiski tegemist pelgalt legendiga, sest aastatetagused vestlused nendega, kes viibisid töölistena kuju sulatamisel, kinnitavad muud. Nende sõnutsi valati kuju lihtsalt erinevateks pronksdetailideks.
Kohvilauas arutleti elavalt selle üle, millised on väljavaated Lutheri monumendi taastamiseks. Kindlasti on tegemist kuluka ettevõtmisega, mis võib teoks saada üksnes paljude huviliste koostöös. Ühtlasi eeldab samba taasloomine selget arusaama sellest, milline sõnum ja tähendus on sel praegusele ajale ja ühiskonnale. Aastapäevalt lahkuti igatahes lootusrikkalt.
Marek Roots,
Keila koguduse õpetaja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)