Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Mälestades õpetaja Mare Palgit

/ Autor: / Rubriik: Teated / Number:  /

Palgi,MareMare Palgi sündis 10. novembril 1973 Tallinnas, ristiti 1974 ja konfirmeeriti 1989 Muhus, kus asub ka Mare ema sünnikodu ja kus vanaisa oli Muhu köstriks. Nõukogude ajal toimusid Muhu-kodus jumalateenistused.
Mare lõpetas Tallinna Kopli kunstikeskkooli 1991; Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis 1992–1996. 1996/1997. õppeaastal oli vikaariks Leevi Reinaru juures Lääne-Nigula, Noarootsi ja Nõva koguduses. 20. oktoobril 1997 ordineeriti ta Tallinna Toomkirikus õpetajaks. Samal päeval kinnitati Mare Palgi Kose koguduse õpetajaks, 4. novembrist 1997 oli ta Tuhala koguduse hooldajaõpetaja. Ta oli Ida-Harju praostkonna abipraost ja praosti kt; 1999–2001 EELK kirikukogu liige. 2011. a sai EELK Usuteaduse Instituudist magistrikraadi. Teda on tunnustanud EELK, Kose vald, Harju maavalitsus.
Mare Palgi suri 3. novembri õhtul oma kodus ja sängitati 8. novembril paljude sõprade ja ametikaaslaste osavõtul Kose kirikuaia mulda.
Mare ise on kirjutanud oma vaimuliku kutsumuse kohta nõnda: «Mu Rootsi sõbranna pühitseti Uppsala toomkirikus õpetajaks, ta oli esimene naine, keda selles ametis nägin, ja see jättis mulle sügava mulje. Tagant tõukas ka külaskäik Saksamaale kloostrisse, kus kohtusin oma elu Jumalale pühendanud õdedega. Kolmandaks taasavati minu õpingute ajal ülikooli kogudus, kus pidasin oma esimese jutluse. Hirm oli, aga hakkama sain ja positiivset tagasisidet tuli ka.»
Mare oli soe ja südamlik inimene, lapsemeelega, usaldav, heas mõttes naiselik, kes muidu mehisesse pappide seltskonda oskas lisada ja kinkida just seda, millest seal mõnikord vajaka oli. Tema naiselik külg tasakaalustas ja rahustas mehelikke kirgi ja emotsioone ning lisas sinna mingi teise vaatenurga või lähenemise.
Märkimist väärib Mare ettevõtmine MAR ehk siis kolm imet Kosel, nagu Mare seda nimetas: muuseum, arhiiv ja raamatukogu, mis ehitati kiriku külghoonesse. Aga suuremaid tegemisi oli teisigi, näiteks pastoraadi kütte üleviimine maaküttele. Need olid julged ettevõtmised, millega habras naisterahvas sai kenasti hakkama. Mare eriliseks rõõmuks oli laste- ja noortetöö käivitamine, see töö jääb kestma ka pärast teda. Järgmisele kirikuõpetajale Kosel on Mare ette valmistanud hea pinnase, kus külvaja tööd teha.
Maret jäävad leinama abikaasa Tiit, poeg Daniel Paul, tütar Roosi Rebeka Marie, ema Valve, õde Made, Kose ja Tuhala kogudus, Ida-Harju praostkond, ametikaaslased, sõbrad.
Igavene rahu.

Rahus ma heidan maha ning uinun, sest sina üksi, Issand, asetad mind julgesti elama (Ps 4:9).
Ida-Harju praostkond