Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Magistritöös käsitleti samasooliste paaride võimalusi

20.06.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Usuteaduse instituudi magistrikraadiga raadioajakirjanik Meelis Süld on EELK meedia- ja kirjastuskomisjoni liige ning EELK esindaja Euroopa luterlike vähemuskirikute kommunikatsiooninõukogus (KALME). Tiiu Pikkur

Usuteaduse instituudis (UI) kaitses ERR Vikerraadio vastutav toimetaja Meelis Süld magistritööd teemal „Lähtekohti ja liturgilisi arenguid seoses samasooliste paaride eest palvetamise, õnnistamise ning laulatamisega Rootsi, Soome ja USA (ELCA) luterlikus kirikus“ (juhendaja Marko Tiitus).

Meelis Süld on ristitud ja konfirmeeritud Põltsamaa kirikus. Lõpetanud Tartu ülikooli ajakirjanduseriala 2005. aastal. „Juba ajakirjandusõpingute ajal oli minu lisaeriala usuteadus,“ ütleb ta.“Olen olnud UIs ka vabakuulaja ning viimaks otsustasin võtta varasemad teoloogiaõpingud kokku üheks tervikuks.“
EELK liikmena on ta saanud teha kogudusetöö praktikat ja loodab vaimulikku teekonda ka jätkata, sest on soovinud juba pikemat aega kiriku teenimistöös praktilisemalt osaleda. UI kasuks langes otsus seetõttu, et „kool oli tuttav, õppetöö korraldatud väga paindlikult“.

Partnerkirikute lähtekohad
Magistritöö teema valikut põhjendab ta sellega, et suhtumine homoseksuaalsusesse on hetkel üks tulisemaid vaidlusteemasid kirikus.
Meelis Süld jätkab: „Kuigi seksuaalvähemuste teemast räägitakse palju, siis teoloogilisi uurimusi selles valdkonnas, vähemalt Eestis kuigi palju ei ole. Paljud hinnangud näiteks Rootsi jt lääne luterlike kirikute suhtes lähtuvad emotsioonidest ja nappidest tõlkeuudistest, mida sageli kallutatult esitletakse.
Mitme kiriku otsused õnnistada või laulatada samasoolisi paare tuginevad aastakümnete pikkustel aruteludel, näiteks debatt Rootsi kirikus ulatub aastasse 1972, mil moodustati vastav ekspertkomisjon.
USAs hakkasid luterlased tegelema teemaga veelgi varem, avaldades 1970. aastal Stonewalli rahutuste järel, et homoseksuaalse käitumisega seotud inimesed ei ole rohkem või vähem patused kui heteroseksuaalid.
Sõltumata sellest, milline on kellegi suhtumine homoseksuaalsusesse, tasub tutvuda partnerkirikute lähtekohtade ja teoloogiliste argumentidega homoseksuaalsuse küsimuses – kas või selleks, et sisukamat dialoogi pidada.“
Ka viitab Meelis Süld liturgilistele uuendustele praegusajal, sest traditsioonilise laulatuse korda samasooliste paaride puhul kasutada ei saa. „Tahtsin teada, millised on need muudatused, milliseid pühakirjatekste kasutatakse, millised on tõotused, palved jne.“

Soome ja Rootsi kiriku näitel
Magistritöö kirjutamisel hankis ta kirikute seisukohtade kohta infot ekspertkomisjonide aruannetest, kirikukogude otsustest, piiskoplikest juhistest, aga samuti ajakirjanduses avaldatud artiklitest ning otse allikatelt e-posti teel.
Liturgilise poole uurimisel olid abiks kirikukäsiraamatud ja lisamaterjalid samasooliste paaride eest palvetamise, nende õnnistamise või laulatamise jaoks.
Meelis Süld ütleb, et tema roll ei olnud anda hinnanguid. Ta soovis välja selgitada liturgilised muutused ja kirikute lähtekohad.
„Kolm vaadeldud kirikut on samasooliste paaride kirik­liku teenimise lahendanud täiesti erinevalt. Soomes käivad jätkuvalt vaidlused laulatuse lubatavuse üle, sest riigis kehtib sooneutraalne abielu ja õpetajatel on juriidiliselt võimalik neid abielusid sõlmida ning seda on ka tehtud. Kirikus ametlikult samasooliste paaride õnnistamist või laulatamist lubatud ei ole, küll aga võib suhte registreerinud paariga kirikus koos palvetada,“ lisab ta selgituseks.
Ta räägib ka Rootsi kiriku näitest: „Rootsi kirik on käinud käsikäes ühiskondlike arengutega, lubades esialgu samasooliste paaridega koos palvetamist, seejärel samasooliste paaride kooselu õnnistamist ning seoses sooneutraalse abielu kehtima hakkamisega saab Rootsis ka kirikus samasoolisi paare laulatada.
Rootsi on vältinud kahe erineva abielukäsitluse tekkimist ning kirikus kehtib üks sooneutraalne laulatuse kord, kus saab sobivalt asendada sõnu mees/naine/abikaasa vastavalt vajadusele.“

Rohkem üksteise mõistmist
Meelis Süld hindab kõige sümpaatsemaks Ameerika Evangeelse Luterliku Kiriku lahenduse: „Kirikukogu tasemel tunnistati aastal 2009 dokumendiga „Human Sexuality: Gift and Trust“, et kirikus on erinevad arusaamad suhtumises homoseksuaalsusesse ning lubati neis küsimustes lähtuda vastavalt südametunnistusele. Pärast abieluvõrdsuse rakendumist USAs saab iga õpetaja või kogudus ise otsustada, kas laulatada või mitte samasoolisi paare, ent kirik on omalt poolt töötanud välja rikkaliku lisamaterjali, mida samasooliste paaride laulatusel kasutada kõrvuti käsiraamatu korraga.“
Oma uurimistööle viidates ütleb Meelis Süld, et see on kindlasti abiks neile, kes ei ole täpselt aru saanud, mis Rootsis, Soomes või USAs toimub ja miks samasooliste paaride kiriklikku teenimist tõsiselt võetakse.
„Nüüd on eesti keeles olemas põhjalik ülevaade sellest, millistele argumentidele kirikud homoseksuaalsuse aktsepteerimise ja samasooliste paaride laulatamise puhul tuginevad. Kui meil kipub aruteludes nihkuma fookus intiimtegevustele, siis lääne kirikud muretsevad palju rohkem selle pärast, et inimesed saaksid elada püsivates usalduslikes suhetes ja truuduses, mille hea eeskuju on tõotustele rajatud laulatatud abielu sõltumata seksuaalsest sättumusest.
Minu soov on, et eri paigus elavad kristlased ja kirikud mõistaksid üksteist ning perekonna küsimus võiks meid kokku tuua, mitte lahutada.“
Sirje Semm

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)