Slava Ukraine
Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Maeti pühitsetud mulda

14.12.2022 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Kose kiriku altari ees on kolm sinimustvalge lipuga kaetud puusärki 1945. aasta punkrilahingutes langenud metsavendade põrmuga. 2 x Liina Raudvassar.

8. detsembril peeti Kosel kihelkonna metsavendade auks mälestuspäev. Kirikus toimunud mälestustalituse järel sängitati kolme metsavenna põrmud Kose surnuaiale, kus avati ka piirkonna metsavendadele mälestusmärk. 

Hoolimata äripäevast kogunes Kose kirikusse kenakene hulk inimesi. Nii kohalikke, aga ka üle Eesti eri paigust tulijaid. Kõigi südames oli soov tasuda auvõlg nende ees, kes Eesti iseseisvuse eest ja okupatsioonivõimu vastu olid valmis relv käes seisma. Kes ka lootusetus olukorras ei kaotanud lootust ja jäid aatele kindlaks surmani. Tuldi, et osa saada pühalikust talitusest, mille käigus kangelased sängitati jumalasõnaga pühitsetud mulda. 

Eesti eest langenud

Matusetalituse pidasid Kose koguduse õpetaja Kerstin Kask ning Kaitseliidu Harjumaa maleva kaplan ja Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots. Musitseeris Eesti Sõjamuuseumi orkester, orelil oli kohalik kirikumuusik Kahro Kivilo

„Võime öelda, et oleme riigina, rahvana, kihelkonnana võlgu,“ nentis oma kõnes õp Ots ja lisas, et meie eesõigus on jõulude eel leida rahu südamesse üks vajalik toiming ära toimetades. 

Kaitseliidu Harjumaa maleva pealik kolonelleitnant Arbo Probal ütles: „Nad ei olnud lihtsalt külaelanikud, vaid Eesti Vabariigi kodanikud, kes langesid Eesti eest.“

Kose vallavolikogu esimees Merle Pussak rääkis oma kõnes metsavendluse osast Eesti omariikluse loos: „Nende võitluse eesmärk oli kaitsta oma peret, maad ja rahvast võõrvõimu vägivalla eest ning vaba Eestit eesmärgina südames kandes.“ „Täpselt samamoodi, nagu meil lasub kohustus leida langenud metsavendadele vääriline puhkepaik, lasub meil kohustus jäädvustada ka Kose piirkonna metsavendade mälestused. Sest need näitavad meile, et alla anda ei tohi,“ sõnas volikogu esimees.


Pärast matusetalitust avati Kose surnuaial kihelkonna metsavendadele pühendatud mälestuskivi. Kõnet peab riigikogu liige Eerik-Niiles Kross, taamal vaimulikud Kerstin Kask ja Tanel Ots. 

Viimne puhkepaik

Kirikust liiguti poolteist kilomeetrit eemal asuvale Kose kalmistule, kuhu kolm metsavenda kõikide sõjaväeliste auavalduste ja aupaukude saatel sängitati. Tee hauani oli ääristatud sinimustvalgete lindikestega kaunistatud küünaldega. 

Ristiinimestele kohaselt sängitati pühitsetud mulda nooremleitnant Ludvig Kivilo (19.05.1896–04.11.1945), leitnant Johannes Prisk (01.10.1918.–10.11.1945) ja Lembit Kaun (23.07.1923–10.11.1945). 

Matusetalitusele järgnes Kose kihelkonna metsavendade mälestuseks skulptor Mati Karmini loodud kivi avamine. Kivisse on graveeritud kõikide Kose piirkonnast teada olevate metsavendade nimed ja eludaatumid, samuti Kalju Lepiku värsiread: Manalast laulavad mehed / keegi meid murda ei saa! / Ükskord läheme jälle / sinu eest, kodumaa!

Kõnega üles astunud riigikogu liige Eerik-Niiles Kross, mälestussündmuse eestvedajaid ja mälestuskivi rajamiseks vahendite leidja, toonitas oma kõnes, et kui Eesti suutis enne Teist maailmasõda püstitada Vabadussõja monumendid kõigisse kihelkonnakeskustesse, siis nüüd on aeg püsti panna need ka metsavendadele. Ta tänas kõiki kaitseliitlasi ja sõjahaudade uurijat Arnold Unti, kes on aidanud unustusse vajuvaid haudu leida.

Päev lõppes koosviibimisega Kose koguduse pastoraadis.

Liina Raudvassar

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! (Tn 9:18)