Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Maarjateater uue etendusega koolikiusamise vastu

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

kuressaare eesel3
Kaur Kärner mängib etenduses koolipoissi, keda kiusatakse.Erakogu

Maarjateater rõõmustas taas publikut uue lavastusega – 15. novembril esietendus Tartus Tiigi seltsimajas „Kuressaare valge eesel“.

Maarjateatri oma autor on Loone Ots ja seegi kord on ta kirjutanud laheda teksti ning trupi noored said osatäitmistega toredasti hakkama. Kui etendust vaatama tulnud katoliku lasteaia lapsed saalis toimuvale kaasa elama hakkasid, oli see kindel märk õnnestumisest. Kuigi tükk oli mõeldud pigem algkooliealistele. Aga mis seal salata, kiusamist sellepärast, et mõnel lapsel pole brändirõivaid või mobiiltelefoni, tuleb ette juba lasteaias.
Näidend on inspireeritud briti kirjaniku Eleanor Farjeoni (1881–1965) noortejutust, aga tegevus on toodud tänapäeva ja Iirimaa asemel Eestisse. Eks probleemid on olnud ja on sarnased: keegi on vaatamata tublidusele teiste poolt tõrjutud.
Loone Otsa näidendis on selleks Henri, kelle isa on töötu. Usun, et Henri osatäitja Kaur Kärner ongi koolis nii tubli poiss, nagu ta näidendis tõetruult mängis. Tõetruu mulje jätsid ka Laura Elsa Nacke, Lenna Lotta Urmann ja Hele Mai Sõrmus, kuigi nemad pidid kehastama pahasid. Nad elasid oma rolli hästi sisse ja klassivenna kiusamine näis nagu päris.
Raskest teemast hoolimata oli etendus helge, sest õpetaja, kelle rolli täitis Tatjana Sibiljova, oli tähelepanelik ja märkas, et Henril on midagi viga. Selliseid õpetajaid võiks päris elus olla kindlasti rohkem, aga näidend õpetab meile, et lahendus on ka keerulisele olukorrale. Kas või sellele, kuidas Kuressaarest leida valge eesel.
Kiita tuleb sedagi, et näidendisse on toodud veel teinegi valupunkt – sageli levinud võõristus puudega inimeste vastu. Ratastoolis noormees, keda kehastab Mathias Matjus, paneb vaataja uskuma, et ka tema saab tantsida. Mis siis, et teistmoodi, kui oleme harjunud seda nägema.
Tegu on tõesti armsa looga, mida koolides algklassilastele etendada, nagu Maar­jateater seda plaanib. Näidendi on lavastanud ja muusikaliselt kujundanud Helika Gustavson-Rätsep, tantsud on seadnud Tatjana Sibiljova. Nagu kõigi Maarjateatri etendustega, kogutakse ka sellega toetust Tartu Maarja kiriku taastamiseks.
Rita Puidet