Esileht » Arvamused » Arvamus »

Maarjamaa 800. aastapäeva ootuses

06.06.2012 | | Rubriik: Arvamus, Kolumn

Merille Hommik
Muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil Tallinna Katariina kirikus ütles kultuuriminister Rein Lang: «Tahaksin siit teha üleskutse Tallinnale, et teeme ühe konkreetse asja ära aastaks 2015, millal täitub 800 aastat sellest päevast, mil paavst Innocentius III pühendas Liivimaa ja Eestimaa neitsi Maarjale. Teeme selleks ajaks korda selle Ladina kvartali niimoodi, et dominiiklaste klooster ja Katariina kirik oleksid avatud kultuuri- ja hariduskeskus!»
Selle üleskutse puhul ei vääri esiletõstmist mitte ainult tema tänuväärne sisu – teha ühiste jõududega korda Tallinna dominiiklaste püha Katariina klooster –, vaid ka asjaolu, et valitsusliikme tasandil peeti ilmselt esimest korda äramärkimist väärivaks eelseisev Maarjamaa 800. aastapäev. Loodetavasti kavandavad selle tähtpäevaga seonduvalt erinevaid ettevõtmisi ka paljud kirikud, kogudused, omavalitsused ja muud institutsioonid.
Kui tagasi vaadata viimasele aastale, siis kas arengud Maarjamaal on olnud rõõmustavad või muret tekitavad? Jättes kõrvale poliitilise ja majanduselu ning keskendudes teemadele, mis seotud kirikute ja usueluga, on siiski põhjust positiivseks optimismiks.
Kirikud on aktiivsemalt hakanud osalema hariduselus. Pean silmas näiteks Tallinna toomkooli, millel täitub esimene tegevusaasta ning huvi toomkooli astumiseks on olnud väga suur, kuid samuti Tartu luterlikku Peetri kooli, mille tegevus on käivitumas.
Konfessionaalsete koolide rajamine on kuuldavasti käsil mujalgi. Kindlasti on positiivseks arenguks teoloogilises kõrghariduses usuteaduse instituudi ja Tartu teoloogia akadeemia eelseisev ühinemine, mis toob eelduslikult kaasa nii teoloogilise hariduse akadeemilise kvaliteedi tõusu kui kättesaadavuse paranemise.
Uudiseid uute kirikuhoonete rajamisest ei tule just sageli, kuid tänavune kevad on vähemasti ühe rõõmustava teate selles valdkonnas toonud – Tallinnas on peagi kerkimas Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse pühakoda, mille juures leiavad erinevaid tegevusi ümbruskonna igas vanuses elanikud. Nii selles kui paljudes muudes küsimustes on äärmiselt oluline koguduste ja kohalike omavalitsuste tihe koostöö, kuid tuleb tõdeda, et selle intensiivsus Eesti eri paikades on paraku väga erinev.
Loodetavasti soodustab edasisi positiivseid arenguid Eesti Kirikute Nõukogu juures teostatav projekt, mis on suunatud just koguduste ja omavalitsuste koostöövõimaluste teadvustamisele ning selle koostöö tihendamisele ja paremale mõtestamisele.
Külastades Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liikmena hiljuti Peeteli kiriku sotsiaalkeskust, saime ettekujutuse sellest tohutust ja tänuväärsest tööst, mida kogudus on viimase 20 aasta jooksul teinud Põhja-Tallinna tänavalastega. See töö (ning kõik samalaadne, mida kogudused teevad erinevates valdkondades üle Eesti) vääriks senisest palju suuremat tähelepanu ja tunnustust nii omavalitsuste kui meedia poolt.
Loomulikult on viimase aasta jooksul olnud enam esil ka arutelud kristlike väärtuste, sh perekonna üle. Justiitsministeerium on tegemas ettevalmistusi kooseluseaduse eelnõu koostamiseks ning kristlastena on meie ülesanne valitsusele ja parlamendile rõhutada, et kõikvõimalike mitteabieluliste kooseluvormide seadustamine traditsioonilise perekonna kõrval tekitab mitte ainult õiguslikku segadust, vaid suunab ühiskonna väärtushinnanguid radadele, mis pikemas perspektiivis süvendavad veelgi katkisi inimsuhteid. Pere- ja eluväärtuste teema on jõuliselt esil mitte ainult Eestis, vaid ka teistes Euroopas riikides (nt Prantsusmaa presidendikampaania, Ühendkuningriik) ja USA valimiskampaanias.
Käesoleval aastal seisab aga ees veel palju rõõmustavaid sündmusi usuelus, nimetagem kas või 28. juulil Tallinnas toimuvat Kristuspäeva või sügisel tähistatavat Eesti Kirikute Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse ühishuvide protokolli allakirjutamise 10. aastapäeva. Ning rahvaloenduse detailsete tulemuste pinnalt saame loodetavasti peagi täpsemat informatsiooni ka usuelu puudutavatest üldisematest arengutest Maarjamaal.

Erik Salumäe
,
Eesti Kirikute Nõukogu kaastööline

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)