Esileht » Uudis » Esileht »

Maarja medali laureaat on Henning von Wistinghausen

24.10.2018 | | Rubriik: Esileht

Diplomaat ja suur Eesti sõber Henning von Wistinghausen on 19. Maarja medali laureaat.Tiiu Pikkur

21. oktoobril Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimunud jumalateenistusel andis juhatuse esimees Indrek Treufeldt Maarja medali ja 2018. aasta kultuuripreemia üle Saksamaa Liitvabariigi esimesele suursaadikule taasiseseisvunud Eestis, Eestimaa juurtega ajaloouurijale Henning von Wistinghausenile.

Henning von Wistinghausen (81) aitas kaasa toomkiriku vapp­epitaafide restaureerimisele. Tema teeneks on, et vappide taastamise rahastus tuli Saksa valitsuselt. Tänu Wistinghausenile sai teoks ka kiriku Ferseni kabeli ja 1812. aasta mälestustahvlite restaureerimine.
Diplomaadi sõnul olid vapid tal jutuks Jüri Kuuskemaaga just päev enne Moskva augustiputši. „Kunstiajaloolane Kuuskemaa ütles, et vapid on halvas seisukorras. Tuleks midagi ette võtta, et need päris ära ei laguneks. Võtsime sellest ideest kinni. Siis saabus iseseisvus ja asusime koos eestlastega tööle,“ meenutas Wistinghausen. Rikkalik vapikogu taastati aastatel 1992–2006. Uurijana on Wistinghausenit huvitanud Eestimaa baltisakslaste ja oma suguvõsa ajalugu.
Aastatel 1990–1991 oli ta Saksa Liitvabariigi peakonsul Leningradis. Kuna Eestigi oli tema tööpiirkonnaks, oli ta vahetu tunnistaja, aktiivne kaasaelaja ja toetaja Eesti taasiseseisvumisele. Saksa suursaadik Eestis oli ta aastatel 1991–1995. Ta oli ka üks Tallinna Linnaarhiivi kogude tagasitoomise organiseerija. Ajaloouurijana on ta olnud kaua Balti Ajaloo Komisjoni liige. Eestimaa rüütelkonna liikmena on tema algatusel sündinud rüütelkonna toetusprojektid Eestile. Iseäranis suurt sümpaatiat tunneb ta Tallinna toomkiriku vastu.
Henning von Wistinghausen ütles autasu vastu võttes, et Balti rüütelkonna tegevus on osa Euroopa kristluse pärandist siin piirkonnas. Diplomaat loodab, et Euroopa säilitab oma kristliku pale ka edaspidi sisserändest hoolimata. „Keegi ei saa vastu väita, et kristlus ja kristlik kultuur on Euroopa kultuuri aluspõhi 2000 aastat,“ ütles ta.
Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse Maarja medal ja kultuuripreemia on asutatud 2000. aastal ja antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja hoidnud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna toomkirikut. Möödunud aastal sai Maarja medali helilooja Ester Mägi.
Peapiiskop Urmas Viilma andis jumalateenistusel praegu ametis olevale Saksa suursaadikule Eestis Christoph Eichhornile üle EELK koostöömedali koostöö eest reformatsiooni 500. aastapäeva ja EELK 100. aastapäeva tähistamisel.
Toomkirikus teenisid peapiiskop Viilma, Saksamaa Ühinenud Evangeelse Luterliku Kiriku juhtivpiiskop Gerhard Ulrich (jutlus), õpetajad Arho Tuhkru ja Joel Siim. Muusikaga teenisid Brandenburgi motettkoor Fred Litwinski dirigeerimisel ja organist Kadri Ploompuu.
Tiiu Pikkur

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)