Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Maarja-Magdaleenas tuletati meelde vanu asju

13.12.2017 | | Rubriik: Kirikuelu

Huvilised kuulavad piiblimarkide väljaandmise lugu. Rita Puidet

Hubane Maarja-Magdaleena kogudusemaja sai esimese advendipühapäeva eel, 2. detsembril rahvast täis. Ümberkaudsed ja kaugemalt saabunud tulid kuulama õpetatud meeste ettekandeid.

Piibli tõlkimise teemal on ennegi Maarja-Magdaleenas konverentsi korraldatud. Koguduse õpetaja Aivo Prükk on piibliseltsi liige. Seekordne konverents oli pealkirjastatud „Emakeelne kirjasõna ja reformatsioon“. Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson ütleski, et Maarja-Magdaleenast on saanud üks traditsiooniline konverentsipaik. See on ühtlasi tänuavaldus keelemees Johann Voldemar Veskile (1873–1968), kes on pärit lähedal asuvast Vaidavere külast.

Haruldane võimalus
Nii nagu ütlesid paar kohalikku prouat, kes kogudusega seotud pole, ei saa jätta kasutamata võimalust, et koju kätte tulevad targad ja õpetatud mehed rääkima sellest, mida nad uurinud on. Silmaringi avardada tuleb igal juhul, isegi kui usule võõraks jäädakse.
Tee Tallinnast Maarja-Mag­daleenasse oli ette võtnud Margit Venesaar, kes umbes aasta tagasi  kogudusega liitus. Piisavalt pika vahemaa tõttu ta sageli koguduse jumalateenistusele ei jõua, ent tunneb end siin paigas ja nende inimeste keskel koduselt. Iga tulija võeti avasüli vastu ja pühapäevakoolis oli küpsetatud igale esinejale klaaskommidest vitraažidega kirikukujuline piparkook.

Parim variant
Dr Peeter Roosimaa ettekanne Peetruse nimetamisest kiusajaks, saatanaks või vastupanijaks, nagu see on Matteuse 16:23 Piibli 1997. aasta tõlkes, oli spetsiifiline.
Pingsalt jälgiti keeleteadlase Mart Rannuti sõnavõttu. Ta tõi esile kolm märksõna: pühakiri, keel ja võim. Võimu survel on kadunud näiteks preisi ja liivi keel, reformatsiooniga kaasnenud pühakirja tõlkimine pani aga aluse eesti kultuurile. Puudus ühtne suuline traditsioon kas või meieisapalve lugemisel, kuni vennastekoguduste kaudu hakkas levima Anton Thor Helle (1683–1748) piiblitõlge. Reformatsioonita poleks maarahva keel püsima jäänud ega arenenud, oli ettekandja sõnum.
Ettekande teemad kandusidki üle reformatsioonile ja dr Arne Hiob tõdes, et luterluse omaksvõtt oli pikk protsess ja luterlust tajuti saksa usuna. Aastal 1684 kirjutas Johann Forselius, et armulaualt võeti kaasa leiba ja veini, uskudes nende imettegevasse jõusse. Vennastekoguduste liikumine tõi tagasi kristliku müstika ja nende väikestes kogukondades tuntakse praegugi elavalt Jumala lähedust.
Seda, et reformatsioon ja piiblitõlkimine hõlmas kogu Euroopa, meenutas Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson. Ta tuletas meelde ka legendi, et kui Jan Husi 1415. a tuleriidale saadeti, sõnas too, et täna küpsetate hane (tšehhi keeles hus), aga saja aasta pärast tuleb teine lind (Martin Lutherit kutsuti Wittenbergi ööbikuks).
Päeva lõpetuseks pidas palvuse vennastekoguduse peavanem titulaarpraost Eenok Haamer. Enne koduteele asumist kuulati aga veel Joel Reinaru kontserti, mille püha väe sõnum puudutas kõiki. Maarja-Magdaleena raamatukogus jääb aga huvilistele vaatamiseks konverentsipäeval avatud kaks piibliteemalist marginäitust.
Rita Puidet

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)