Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Maarja Jeesuslapsega vaatamas Laurentsiuse pisaraid

17.08.2022 | | Rubriik: Kirikuelu


3. juulil pühitseti Kuusalu kiriku uus vitraaž. Fotol (vasakult) äsja 60. sünnipäeva tähistanud õpetaja Jaanus Jalakas, pühitsustalituse pidanud peapiiskop Urmas Viilma, kaasa teeninud juhatuse esimees, teoloogiaüliõpilane Andrus Ulpus ning annetajad Tiit ja Lia Kõuhkna.   Kätlin Liimets.

Veidi enam kui pooleteise kuu jooksul on Kuusalu koguduses toimunud mitu südantsoojendavat sündmust: 3. juulil pühitses peapiiskop uue vitraaži ja möödunud nädalal peeti Laurentsiuse pisarate festivali.

3. juuli päikeseline õhtu tõi Kuusalu kiriku puupüsti täis. Ehkki keskmes oli kirikusaali lõunapoolse, neitsi Maarjat Jeesuslapsega kujutava vitraažakna pühitsemine peapiiskop Urmas Viilma poolt ja pärast jumalateenistust istutati kirikuaeda lepitusepuu, teadis enamik kirikulistest, et õnne saab soovida ka pastor loci Jaanus Jalakale, kel mõne päeva pärast ehk 6. juulil seisis ees 60. sünnipäev.

Et sünniks midagi imelist, peavad sageli kohtuma idee, anne ja materiaalsed vahendid. Selles lõpulejõudmise tähistamises Kuusalu kirikus olid nad kõik kohal. Kogudus tellijana, kunstnik Andrei Lobanov teostajana ning Tiit ja Lia Kõuhkna annetajatena. Kõigele pani pitseri Issanda õnnistus läbi peapiiskopi peetud pühitsustalituse.

Sellele eelnenud kõnes küsis ülemkarjane, kuidas me luterlastena peame Maarjale vaatama. „Kui eeskujule alanduses, eeskujule Jumala usaldamises. Seda selleks, et täita neid ülesandeid, mis meile on usaldatud. Me anname endast kõik teades, et ülejäänu, mis meil jääb puudu, annab Jumal oma armust. Kui vaatame täna siia aknale ja näeme Maarjat ning Jeesust tema süles, siis näeme eelkõige Jumala Poega, Lunastajat, kes sai inimeseks meie pärast. Teda, kelle kohta Maarja Kaana pulmas ütles, et tehke, nagu tema teile ütleb. Nõnda on Maarja tõstnud Jeesuse üles meie palge ette, et hoida Kristust meie silme ees,“ kõlas vastus.

Pärast jumalateenistust istutati kirikuaeda lepitusepuuks pärn, mille all rahumõtteid mõelda. Neist kantuna suunduti kiriku õunaaeda, kus külalised said sünnipäevalast tervitada, Jumalat tänada ja kaunist suveõhtut nautida. (Vaata ka fotogaleriid Eesti Kiriku Facebooki lehelt https://www.facebook.com/media/set/?vanity=kirikuleht&set=a.5593338594033072.)

Nagu pealkirjas märgitud, võis veidi maagiliselt mõteldes seesama Jumalaema koos Jeesuslapsega 10. ja 11. augustil oma alandlikus ilus pilgu suunata Laurentsiuse pisaratele, sest just sel ajal toimus Laurentsiuse pisarate festival. Poeetilise nime on sündmus saanud, kuna just neil augustiöödel saab imetleda langevaid tähti ehk perseiide ehk rahvapärimuses nimetatud Laurentsiuse pisaraid. Ka Kuusalu kiriku kooriruumi laes võib näha tähti.

Lauritsapäev oli tihe, sisaldades jumalateenistust, kus külalisena jutlustas diakon Tõnis Tamm, üheksandat korda toimunud Ahrensi konverentsi Kuusalu rahvamajas ja kirikukontserte. Musitseerisid Anna-Liisa Eller kandlel, Riho Sibul kitarril ning haigestunud Tõnis Mäe asemel laulis Jaak Tuksam (teisel päeval). Koos Riho Sibula muusikaga mõtiskles professor Juhan Maiste.

Kuusalu rahvamajas toimunud Kuusalu valla, Laurentsiuse Seltsi, Veljo Tormise Kultuuriseltsi ja Kuusalu raamatukogu korraldatud IX Eduard Ahrensi sisutihe konverents „Kirjandus – inimeste ja ajastute siduja“ keskendus kirjandusele. Kuusalu kalmistule maetud Eduard Ahrens (1803–1863) oli Kuusalu kirikuõpetaja 30 aastat ja tema teeneks on ka tänapäevase eesti ortograafia loomine. Konverentsi ettekandjate koosseis oli esinduslik: Randar Tasmuth, Rein Veidemann, Maarja Vaino, Katrin Kalamees-Ruubel ja Õnne Paimre. Modereeris Tõnu Tender.

Väga ilus avastus oli artiklit kirjutades, et Kuusalu kogudus ja vallarahvas kõnnivad tihedalt ühte jalga. Nimelt tarvitatakse ka valla vapil Kuusalu kiriku sümboolikas kasutatavat tuleresti, mis meenutab, et kirikule nime andnud märter Laurentsius suri tulesurma. Lauritsapäeval kui Kuusalu vallale olulisel tähtpäeval on vallavalitsuse põhimäärusega vallavalitsus suletud. Jääb vaid loota, et Laurentsiuse pisarad on rõõmupisarad ning kui nad seda ei ole, siis toob nende valamine siiski kergendust ja rahu südamesse.

Kätlin Liimets

Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. (1Pt 5:7)