Maailmakodanikust Vilde pärand ootab taassündi
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Portreelood / Number: 4. märts 2015 Nr 10 /
Eduard Vilde muuseum Tallinnas Kadriorus kutsub sel nädalavahetusel endale külla, et tähistada kirjaniku 150. sünniaastapäeva.
Küll tahaks kirjutada sõna «kirjanik» ette tuntud või armastatud. Ent käsi ja süda tõrguvad, sest need kõlavad võltsilt.
Tuntud on 4. märtsil 1865 Simuna kihelkonnas Pudivere mõisas sündinud ja Muuga mõisas kasvanud Eduard Vilde (1865–1933) kindlasti ja armastatud on tema näidend «Pisuhänd» tänu legendaarsetele näitlejatele Urmas Kibuspuule, Jüri Krjukovile, Arne Ükskülale ja teistele kaheldamatult.
Tema rikkaliku loomingu hulka, kust leiab jutustusi, novelle ja romaane, kuulub kolm näidendit.
Kirjanik Vilde sotsiaalne teemapüstitus romaanides «Külmale maale» ja «Mahtra sõda» sobis hästi nõukogude aja kooliprogrammi ja õpilased said lõputult tegelda maakehvikute olukorraga.
Siiani meenutan muigega, et kui teadsin kontrolli kirjandustundi tulevat, tuli ikka käsitlusele Väljaotsa Jaani lugu, mille ilmumisest möödub järgmisel aastal 120 aastat.
Vilde pärandi uurimiseks on muuseum taotlenud kultuuriministeeriumilt kolm stipendiumi, mille toel teoloog Riho Saard tegeleb põhjalikult Vilde ja religiooni suhtega, samuti uurib ta Vilde rolli maltsvetluse konstrueerijana ja Maltsveti mälestuste päästjana.
Üsna märkamatuks jäi kooliprogrammis asjaolu, et kirjanik oli suur reisihuviline ja et 20 aastat oma elust veetis ta välismaal.
Ta on elanud Moskvas, olnud vabakutseline ajakirjanik Berliinis, elanud pagulasena Šveitsis, Soomes, Saksamaal, Ameerikas ja mujal. Töötades diplomaatilises teenistuses täitis ta ametikohustusi Kopenhaagenis ja Berliinis.
Rikkaliku loomingu viimasteks teosteks jäid romaan «Mäeküla piimamees» (1916) ja vähetuntud näidend «Side» (1917). Romaan «Rahva sulased» jäi lõpetamata.
Elu viimased kuus aastat elas Eduard Vilde perega Kadriorus lossivalitseja majas kuuetoalises valgusküllases korteris, kus juba 1946. aastal avati temanimeline muuseum.
Sealne ekspositsioon annab hea ülevaate meie esimese nalja-, reisi-, krimi- ja romaanikirjaniku, samuti oma aja juhtiva kirjandus- ja teatrikriitiku elust ja loomingust.
Sel nädalavahetusel on muuseumis giidideks Andrus Kivirähk, Mart Juur, Tiit Pruuli, aga ka lastele tuntud tegelased Piip ja Tuut.
Kirjaniku sünniaastapäeval süüdatakse küünlad Metsakalmistul, Tartus Vilde kohviku juures, kus keskpäeval on kohal kirjanik ise Veiko Tääri näol, samuti Muugal ja Raplamaal.
Rita Puidet
