Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Maailma usujuhtide kohtumine püramiidi tipus Kasahstanis

31.10.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Usujuhtide kongress Astanas Rahu ja Üksmeele palees. 5 x Urmas Viilma fotokogu

8.–12. oktoobrini osales peapiiskop Urmas Viilma Luterliku Maailmaliidu asepresidendina Kasahstani pealinnas Astanas maailma ja traditsiooniliste religioonide juhtide VI kongressil.

Milline riik on Kasahstan?
Urmas Viilma: Vähemalt Kasahstani pealinn Astana, kus viibisin, on kiiresti arenev, innovaatiline ja nüüdisaegne. Kasahstani riik on rikas erinevate maavarade poolest ja seetõttu majanduslikult teistest riikidest sõltumatu. Astanas avaldasid muljet rohked suurrajatised, sillad, paleed ning kultuuri- ja hariduskeskused.
Kasahstani elanikud on umbes 70% ulatuses islamiusku, kuid teistesse religioonidesse suhtutakse avatult. Seda seletab muu hulgas riigi geopoliitiline asukoht, kus on tuntav naabrite Venemaa ja Hiina mõju. Riigi president Nursultan Nazarbajev seisis omal ajal Nõukogude Liidu püsimise eest, seejärel pooldas islamiriigi loomist, kuid hiljem loobus sellest ideest ja võttis teise, sekulaarse suuna. Niisiis on teatav sarnasus ka Eestiga.

Kuidas kaht sekulaarset riiki siiski omavahel võrrelda?
Sarnaselt Eestiga on riik ja kirik teineteisest sõltumatud, kuid on ka põhimõtteline erinevus: Kasahstanis on religioonidega suhtlemisel initsiaatoriks riik ise. Lugupidamist eri religioonide vastu märgib ka iga kolme aasta järel Astanas toimuv kongress.

Mis maailma religioonide kongressil toimus?
Riigi pealinna Astanasse saabusid külalised, kokku üle 70 delegaadi ja lisaks paarsada külalist maailma eri riikidest ja religioonidest, president Nursultan Nazarbajevi kutsel. Kongress toimus sel aastal kuuendat korda.
Konverentsi avasündmus oli maailma religioonijuhtide nõukogu istung president Nursultan Nazarbajevi poolt Astanasse rajatud Rahu ja Üksmeele palees. Maailma 15 religioonijuhi kokkusaamine toimus püramiidikujulise palee tipus ümarlauaga nõupidamiste saalis. Nõukogu tööd juhatas Kasahstani parlamendi ülemkoja esimees Kasõm-Žomart Tokajev. Tänavu osales kokkusaamisel lisaks viiele maailma islami kogukonna esindajale kaks Iisraeli pearabi, kaks maailma budismi kogukondade esindajat, üks hindu, üks taoismi ja üks zoroastrismi esindaja.
Kristlastest olid kohal Jeruusalemma ja kogu Palestiina patriarh Theophilos III, Moskva patriarhaadi esindaja Volokolamski metropoliit Ilarion, Vatikani Püha Tooli esindaja kardinal Francesco Coccopalmerio ja anglikaani kiriku esindaja Bedfordi piiskop Richard Atkinson. Mina esindasin Kesk- ja Ida-Euroopa asepresidendina Luterliku Maailmaliidu organisatsiooni peasekretäri.
Samal päeval kogunes korrus allpool asuvasse konverentsisaali plenaaristungile maailma traditsiooniliste religioonide esindajatena umbes 70 delegaati, kellele lisandus veel paarsada vaatlejat ja külalist. Plenaaristungit juhatas president Nursultan Nazarbajev isiklikult ja aukülalisena osales Serbia president Aleksandar Vučić.
Ettekannetega esinesid lisaks suuremate religioonide ja nende eriharude delegaatidele ka ÜRO ja UNESCO saadikud. Ainsa naisena sai kahe päeva kestel plenaaristungil sõna UNESCO Kasahstani esinduse tööd juhtiv eestlanna Krista Pikkat, kes koos minuga oli üks kahest kongressilaua taga viibinud eestlasest.

Millised sõnumid ettekannetest kõlama jäid?
Kongressi teise päeva plenaaristungil võeti vastu kongressi resolutsioon rahust, õiglusest ja humaansusest, mille nimel kõik religioonid lähtuvalt oma pühadest kirjutistest ja õpetusest lähtuvad. Dokumendiga mõisteti ka hukka igasugune usuline radikalism ning usu kilbi taha varjuv terrorism.
Luterliku kiriku esindajana kõnelesin vajadusest õpetada ja harida noort pealekasvavat põlvkonda mõistma erineva maailmavaate ja usuga inimesi ning nendega arvestama ja pöörama tähelepanu ühiskonna tõrjututele: sõdade ja vägivalla tõttu kodudest põgenejatele, koduvägivalla ohvritele, õpingute järel tööta jäävatele noortele ja teistele.

Kui suur osakaal on kristlastel ja milliseid konfessioone nad esindavad?
Kristlasi on riigis alla 30%, suurim kogukond on õigeusklikud ja suuruselt teine usuline rühm on luterlased. Omal ajal lahkus riigist ligi miljon Volga sakslast, ent luterlik kirik on seejärel püsinud ja seda juba aastakümneid. Saksa juurtega luterlasi on Kasahstanis praegu umbes 50 000, neil on 50 kogudust ja umbes 100 pastorit. Kirikul on noor liikmeskond.
Olin visiidil Kasahstani Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Juri Novgorodovi külalisena Astana vastvalminud luteri kirikus. Ehituskrundi kinkis luteri kogudusele Astana linnavalitsus. Kiriku ehituskuludest osa kaeti kohalike inimeste annetustest ja ülejäänu tuli välispartneritelt Saksamaalt ja mujalt. Saksamaa kirikute eestkoste on tuntav ja Kasahstani kirikut toetavad ka näiteks Martin-Luther-Bund ja Gustav-Adolf-Werk.
Luterlik kogudus on eluga Kasahstanis rahul, kuid kiriku hea käekäik sõltub paljuski suhetest riigiga. Loodetavasti leiab peapiiskop Novgorodov peagi võimaluse ka Eestit külastada.
Regina Hansen,
konsistooriumi avalike suhete spetsialist

Kasahstani Vabariik
Kasahstan on merepiirita riik Sise-Aasias.
Riigi pealinn on 10. detsembrist 1997 Astana (kandis kuni 1998. aastani nime Akmola); eelmine pealinn oli Almatõ (Alma-Ata).
Pindala 2,7 mln km2.
Rahvaarv 18 034 400 (2017).
Kasahhe rahvastikust 59,2%, venelasi 25,6%, ukrainlasi 2,9%, usbekke 2,9% ja teisi rahvusi 9,4%.
Kasahstani president on 1991. aastast Nursultan Nazarbajev.

Pildigalerii:

Peapiiskop Urmas Viilma tervitamas Kasahstani parlamendi ülemkoja esimeest Kasõm-Žomart Tokajevit.

Peapiiskop Urmas Viilma üle andmas kingitust Kasahstani Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopile Juri Novgorodovile.

Peapiiskop Urmas Viilma kongressil kõnelemas.

Kongressi ümarlauas.

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)