Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Maailma usklikud ühinesid palves

30.11.2011 | | Rubriik: Kirikuelu, Muusika

Enn Võrk1931. aasta novembrikuu usuelu tähtsamaid sündmusi oli ülemaailmne palvenädal, mille algusjumalateenistus Eestis peeti 8. novembril Tallinna Kaarli kirikus, korraldajaiks noorte kristlikud ühingud.
Kontsertosas olid tegevad Jaani noortekoor Enn Võrgu  juhatusel ning solistid Helmi Betlem ja E. Laasi. Päeva teemaks oli külalisena jutlustanud Tapa õpetaja valinud mõtte noortest, kes otsivad elavat vett, kusjuures ilmalõbud on nagu mürgised taimed. Jutlus tipnes sooviga, et palvenädalal võiksime paluda jumalariiki nii endale kui ka maailmale.
Ülemaailmset palvenädalat peeti mujalgi Eestis. Näiteks Valgas, kus korraldajaks oli kohalik Noorte Meeste Kristlik Ühing. Poeglaste gümnaasiumis leidsid õpilaste endi algatusel aset igahommikused palvused, mida kaunistas kooli puhkpilliorkester. Palvenädal lõppes 15. novembril piduliku suurejoonelise jumalateenistusega linnakirikus, kuhu oli külalisena kõnelema palutud prof Rahamägi.
Noored olid aktiivsed mujalgi. 15. novembril aset leidnud Viru-Jakobi noortepüha tähistamiseks andis Noorsoo Sekretariaat välja erilised laululehed. Päev algas jumalateenistusega kirikus. Seejärel peeti samas vaimulik koosolek, kus praost Hoffmann kõne pidas ja noored piiblisalme ütlesid, mõni oli isegi terve Taaveti laulu pähe õppinud.
Rakveres sai teoks noorte nädal. Sel puhul aset leidnud jumalateenistusel said sõna külas viibinud ameeriklased, jutlustas õpetaja A. Sternfeldt.
Ka Kirikumuusika Sekretariaat oli oma tähelepanu noorte ja leerilaste poole pööranud, andes välja kuuest laulust koosneva laulukogu. Ka manitseti kogudusi astuma ühendusse kihelkondade pasunakooridega, kes meeleldi kirikutes üles astuks. Oli ju igas kihelkonnas vähemalt üks pasunakoor, mõnes isegi viis. Vaimulikku noodivara nende jaoks hakati jagama Kirikumuusika Sekretariaadi kaudu.
Usupuhastuspüha tähistati mugavuse mõttes tavaliselt mõnel lähemal pühapäeval, 1931. aastal näiteks 1. novembril. Tudulinna palvemajas isegi 8. novembril, jutlustajaks Tudulinna hooldajaõpetaja A. Kuusik Tormast. Sügiseste poriste teede peale vaatamata oli kohale tulnud palju rahvast.
Pärast jumalateenistust oli samas lühike lastejumalateenistus. Kohalikus koolimajas said kokku endised leerilapsed.
Tallinna Kaarlis oli 1. novembril suurem vaimuliku muu­sika õhtu, kus esines Ba­chi, Händeli, Kappeli, Tamvergi jt loominguga koguduse segakoor Mihkel Lüdigi juhatusel.
Nõmme Rahu kirikus oli vaimuliku muusika pärastlõuna, mille sissetulek oli mõeldud kiriku ümberehituse kulude katteks. Esinesid koguduse laulukoor organist A. Verniku juhatusel, soololauljad M. Kljutschinsky ja J. Kahn ning ooperilaulja Karl Viitol, keelpillikvartett ja orelikunstnik Meta Tari.
Tallinna Jaani kirikus oli agaralt tegev Enn Võrk. Ta tõi siin uuesti kuulajate ette Rudolf Tobiase kantaadi «Johannes Damaskusest». Teose sünniloost kõneles prof August Topman. Ettekanne toimus keelpilliorkestri ja oreli saatel. Orkester oli aga koostatud «liig kokkuhoidlikult», nagu märgib Muusikaleht, ja nii ei saavutatud loodetud mõju. Kuid mõjuva ja suurejoonelise ettekande leidis Tobiase «Eks teie tea» orkestri saatel. Lisaks neile oli kontserdi kavas veel terve rida a capella laule.
Tartus tegeles meie kirikumuusika edendamisega Alfred Karafin (Karindi). Tema orelikontsert ülikooli kirikus möödus kordamineku tähe all. Täpse, kõla- ja varjundirikka tõlgitsuse leidis M. Regeri «Prelüüd», mõjuv oli C. Francki «Suur sümfooniline pala». Vähem õnnestus kontserdil käinud Karl Leichteri arvates Bachi ja Mendelssohni looming. Kontserdil oli kaastegev bariton Arno Niitof, «kuigi ta hääl on veel kuidagi laialivalguv, mitte küllalt ümar ja üksikud kohad jäid varjatuks», kirjutab Postimees, pidades vajalikuks lisada: «Ta siiski meeldis.»
Mati Märtin

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)