Maailma avardav kohtumine

Juba neljateistkümnendat aastat järjest toimub Põhja-Saksamaa ning Balti riikide luterlike kirikute vaimulike kokkusaamine. Tänavu on korraldajate rollis jällegi eestlased.

Esmaspäevast reedeni Tartus saksa keeles peetavast Pastoralkolleg’ist osa võtvad vaimulikud loodavad sõlmida uusi tutvusi, laiendada oma silmaringi ning õppida tundma üksteise igapäevatöö kogemusi. EELK poolt aitavad üritust korraldada assessor Kadri Põder ja praost Ants Tooming, osa võtavad aga Lea Jants, Tõnu Linnasmäe, Kristjan Luhamets, Margit Nirgi, Tõnis Nõmmik ja Kaido Soom.

Avatud meelega pastorid
Viiepäevane kokkutulek pakub rohkesti võimalusi osaduseks – kavas on palju hardushetki, piiblitund ja armulauaga jumalateenistus. Lisaks sellele on oluline osa siinsete kirikuolude tundmaõppimisel, sest seekordne kokkusaamine on pühendatud kolme Balti riigi iseseisvuse 100. aastapäevale. Muu hulgas kuulavad vaimulikud Tartu ülikooli õppejõudude ettekandeid. Riho Altnurme kõneleb vaba rahvakiriku loomisest ning Kaido Soom usulisest olukorrast tänapäeva Eestis.
Rohkesti on ekskursioone, mis võimaldavad lisaks Eesti aja- ja kirikuloo alastele teadmistele aimu saada ka kogudusetöö argipäevast. Näiteks täna on kavas väljasõit, mille käigus külastatakse Puhja, Kolga-Jaani ning mõlemat Viljandi luterlikku kogudust, homme aga tutvutakse Tartu luterliku Peetri kooli ja lasteaiaga.
Eesti Kiriku reporter külastas kokkutuleku algust, mil neljast riigist kohale saabunud rohkem kui kakskümmend vaimulikku üksteist Tartu Pauluse kirikus tundma õppisid. Selgus, et esmapilgul oli seltskond üsna kirju. Vanimal osalejal, endisel kaitseväe peakaplanil Tõnis Nõmmikul täitub pühapäeval näiteks 85. eluaasta, üsna mitmed kohalolijad olid aga temast üle poolesaja aasta nooremad. Leidus nii väikeste maakoguduste hingekarjaseid kui suurlinnades teenivaid pastoreid, üsna võrdselt oli mehi ja naisi. Mis puudutab vähemasti Balti riikide vaimulikke, siis teadaolevalt on nende seas ka küllaltki erinevate teoloogiliste vaadetega inimesi.
Mida enam tutvumisüritus edasi arenes, seda selgemaks sai aga see, et osavõtjaid ühendab lai silmaring ja avatus maailmale. Enamik neist on varem mõnda aega väljaspool oma kodumaad elanud ja oskab mitmeid võõrkeeli. Mitu vaimulikku kinnitas, et on jutlustanud kolmes või isegi enamas võõrkeeles. Suur osa kohaletulnuist on juba varemgi nelja riigi vaimulike kohtumistest osa võtnud. Rekordimehel, 77aastasel leedulasel Liudvikas Fetingisel oli juba kümnes kord osaleda. Kahjuks on ta seekord oma riigi ainus esindaja.

Sõprade kogemustest õppides
Vestlusest osalejatega selgub, et neid motiveerib sellistel kokkusaamistel osalema soov saada uusi kogemusi ja õppida maailma nägema uue nurga alt. Üks neist, Ratzeburgi pastoraalkolledži rektor Anne Gidion toob esile asjaolu, et Põhjakiriku inimeste jaoks on Balti riikide olukorras mõndagi tuttavat. Saksamaal on nimelt siiani väga tuntav vahe kunagise Lääne- ja Ida-Saksamaa vahel. Nagu Eestis, nii ka kunagise Saksa DV aladel on näiteks enamik inimestest kirikust võõrandunud.
Põhjakirik loodi muide alles kuus aastat tagasi erinevate luterlike kirikute liitumisel, millest üks tegutses külma sõja aastatel ühel, kaks teist aga teisel pool raudset eesriiet. Niisiis oleks meil sealsetest kogemustest mõndagi õppida, kuidas teistsuguse ajaloolise taustaga maadest pärit inimestega dialoogi arendada.
Põhjakiriku Euroopa referent pastor Chris Huntzinger aga kinnitab, et ka sakslastel on meilt palju õppida. „Me hindame teie kiriku kogemusi, eriti selle osas, kuidas te jäite püsima hoolimata rasketest aegadest ja ehitasite taas üles oma kirikud,“ kinnitab ta. Just see oli üks põhjustest, miks Põhja-Saksamaa luterlased juba 1980. aastate lõpus otsisid koostöövõimalusi Baltikumi usukaaslastega.
Eriti huvitavad saksa külalisi aga erinevad arusaamad rahvuslusest ning see, kuidas on Eesti luterlastel õnnestunud säilitada uhkustunne oma rahvuse üle, ilma et oleks langetud natsionalismi ohvriks. „Praegu on Euroopas suureks probleemiks, kuidas sellist tasakaalu leida,“ kinnitab Huntzinger ning lisab, et Saksamaal on see natsistliku mineviku tõttu väga oluline teema.
Niisiis on põhjust loota, et Tartus veedetud päevad aitavad osalejatel niihästi oma arusaamu maailmast avardada kui uusi sõprussidemeid sõlmida. Küllap aitavad siin kogutud kogemused, muljed ja ideed mitte ainult tihendada sidemeid meie kirikute vahel, vaid rikastavad ka igapäevast koguduse­elu.
Rain Soosaar