Maailm vajab lootust ja eeskujusid

17.11.2006 | | Rubriik: Määratlemata

Ilona Veike,

kristliku perekonverentsi projektijuht, on sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistrant, kelle magistritöö kannab pealkirja «Kristlike töötegijate kokkupuude lähisuhtevägivallaga».

Veike töötab suhtekonsultandina ja annab valikaineid kutsehariduskeskuses. Luteri kirikust on Ilona Veike tänaseks jõudnud Pärnu Vabakogudusse, kus on aastaid teinud naistetööd ning nõustanud probleemseid peresid. On abielus 17 aastat, tütre ja poja ema.

Ilona Veike kutsub kõiki Pärnu osa saama kristlikust perekonverentsist.
Ilona Veike kutsub kõiki Pärnu osa saama kristlikust perekonverentsist.

25. novembril toimub Pärnus oikumeeniline konverents «Perekond on väärtus». Eesti Kirik tegi sel puhul sissevaatava intervjuu ürituse peakorraldaja Ilona Veikega.

Tõenäoliselt on perekonna mõiste tänases Eesti ühiskonnas mitmeti seletatav. Suhete puhul kõneldakse kooselust, seadusandluses leibkonnast… Samas meenub lähiaastatel läbi viidud uuring, kus vastajad üle Eesti väärtustasid kõige enam lähedasi, perekonda. Millise mõõtme lisab Teie meelest perekonnale kristlik dimensioon?

Ilona Veike: Piibli järgi lõi Jumal inimese meheks ja naiseks. Mehel ei olnud õiget kaaslast ja Jumal lõi naise, kes on mehele vääriliseks abiks. Ta on mehe kaastööline, meeskonnakaaslane, tema armastatu, naine, ta laste ema.

: Piibli järgi lõi Jumal inimese meheks ja naiseks. Mehel ei olnud õiget kaaslast ja Jumal lõi naise, kes on mehele vääriliseks abiks. Ta on mehe kaastööline, meeskonnakaaslane, tema armastatu, naine, ta laste ema.

On oluline öelda tänases liberaalses ja ähmastuva maailmapildiga maailmas välja tõde, mida Jumal on öelnud abielu kohta. See on mehe ja naise vaheline liit. See võib paljudele mitte meeldida, kuid see on tõde. Jumal ei loonud kahte Aadamat või kahte Eevat, vaid mehe ja naise.

Naist võrreldakse Piiblis õrna astjaga, kellega mees peab armastavalt ja õrnalt ümber käima. Mehe ja naise suhe on eriline, Jumal on sinna pannud nii palju ilu, rõõmu ja rahulolu ning kui me elame Kristuse meelsuses, siis peaksid meie perekonnad ka seda meelsust peegeldama.

Kurb küll, kuid kristlaste abielud seda alati ei peegelda. Sool on läinud tuimaks ja abielu muutunud vanglaks. See ei ole kunagi olnud Jumala plaan. Kristlik dimensioon peaks perekonnale andma tagasi abielu ja perekonna õige tähenduse – teenijameelsuse ja armastuse teineteise vastu, austuse, lugupidamise. Keegi ei ole teisest kõrgem, targem ega parem, vaid mees ja naine täiendavad teineteist.

Kui õpitakse mitte vastastikku võitlema ja erinevusi lahutavatena võtma, vaid nähakse erinevustes tugevust ja seda, et perekond ei ole sooloesinemine, vaid meeskonnatöö, siis paistab armastuse valgus meie perekondadest ka maailmale ja see on see, mida nad hakkavad igatsema. Maailm vajab lootust, vajab eeskujusid. Armastavas perekonnas kasvavad terved ja armastavad inimesed, kellel on ka ühiskonnale midagi anda.

Kuidas tekkis mõte korraldada taoline konverents ja keda sinna eelkõige ootate?

Mõte korraldada konverents kerkis esile ühe ülistuskoosoleku ajal. Lihtsalt ühel hetkel oli südames perekonverents koos pealkirjaga ja teemad ning inimesed, kes neid teemasid võiksid käsitleda.

Teadsin ka seda, et see peaks olema väga praktiline ja elulähedane konverents, kus ei arutleta selle üle, mis on abielu ja kuidas tänapäevases Eestis sellega lood on, vaid teemad puudutaksid üksikisikut. Olen tihti kogudusetöös ja väljaspool seda kohanud palju teadmatust ja oskamatust.

Oskamatust omavahel suhelda, teineteist kuulata, konflikte lahendada, piire panna ja ennast kehtestada. Samuti oskamatust armastust vastu võtta ja seda välja anda (väljendada). Kõik väga vajalikud ja praktilised oskused.

Piibel ütleb, et rahvas hukkub tarkuse puudusel. See konverents annab võimaluse tulla ja õppida inimestelt, kes on läinud ees. Kes on elanud elu koos Jumalaga ja läinud läbi raskuste koos Jumalaga.

Konverentsile on oodatud kõik pereinimesed või kes plaanivad perekonda luua. Toimuvad eraldi töötoad naistele, meestele ja noortele.

Õpime elus paljusid asju, lõpetame ülikoolid, saame diplomid ja oleme professionaalid omal alal. Lapsevanemaks võib saada ilma igasuguse diplomita, ometi vajab see roll oskusi ja õppimist, sama lugu on abikaasaks olemisega. Probleemid on tihti ka sellega, et ei võeta vastutust asjade eest, mille eest tuleks vastutada. Kõik teavad oma õigusi, kuid kohustustest ja vastutusest ei taheta kuulda. Konverentsil tuuakse esile lapsevanema vastutus laste kasvatamisel ja arendamisel.

Väga oodatud on mehed. Mehi kohtab alati ärikonverentsidel, kus räägitakse, kuidas rohkem raha teha, kuid ükski äri ei saa olla edukas, kui tagala, st kodu on tasakaalust väljas ja probleemides. Isa roll oma lapse arengus on väga oluline, isa kiitus võib anda lapsele õige minapildi kogu eluks, nii nagu isa karmid ja kriitilised sõnad või tema pidev eemalolek võib lapse hinge sandistada kogu eluks.

Meie valikud määravad ära selle, millise vilja me lõikuse ajal saame. Jumal on meie kätte usaldanud laste näol suure varanduse ja meie kohustus on olla hea majapidaja, sest ühel päeval, kui seisame Jumala palge ees, ei küsi ta meilt, kui palju karjääri tegime või raha kokku ajasime, vaid mida me tegime selle kõige kallimaga, mida ta meie kätte usaldas – lähedaste inimestega.

Kes on kõnelejad?

Lektoritena astuvad üles Mart ja Heli Metsala, Aamo Remmel, Lela ja Peeter Lõhmus, Allan Kroll ning Veronika ja Mihkel Madalvee, kes juhivad noorte töötuba. Kõik need inimesed on kristlased, enamik neist pastorid ja koguduste juhid, kes ei tule rääkima akadeemilist teoloogiat, vaid oma kogemusi elust koos Jumalaga, võitudest ja kaotustest ning sellest, mis puudutab igat inimest: lastest, meeste ja naiste omavahelistest suhetest, karidest ja kiusatustest abielus, kuidas hoida armastust värskena ja seda väljendada nii, et teine aru saab ning miks abielu on parem kui vabaabielu.

On Teil ülevaadet, millist tööd peredega kogudustes tehakse? Millised on kasutamata võimalused?

Ei oska üldistada, et tehakse nii või naa. Iga kogudus on omanäoline ja inimressursidki on tihti piiratud. Ometi arvan, et inimestega ja peredega tegeletakse ühel või teisel moel igas koguduses. Mõnes on see vast rohkem organiseeritum ja väljendub ühisürituste või koosviibimiste näol, teises rõhutakse rohkem hingehoiule ja üks ühele suhtlusele. On neid kogudusi, kus tegeletakse tublisti riskiperedega. Pilt on kirju.

Oma kogemustest erinevate kogudustega olen näinud, et palju on katkisi peresid, palju on rõhutud ja murtud südameid, kes vajavad pikaajalist abi ning üha rohkem peaks koguduse juhtidel ja pastoritel olema teadmisi psühholoogiast, inimese arengust, kriisidest jms. Iga inimene, kes tuleb kogudusse, peaks tundma, et ta on perekonnas, et teda vajatakse siin, temast hoolitakse. See eeldab suhtesildade loomist inimeste vahel.

Samas võime rääkida erinevatest programmidest ja oskustest, kuid kui töötegijad on läbipõlenud, siis pole kõigest mingit kasu. Iga inimesega tegelev koguduse töötegija vajab eelkõige ise elavat osadust Jumalaga, et kedagi kuhugi juhatada. Kui sinu enda sees on kõik surnud ja sul pole enam usku, lootust ega ka armastust, siis pole sul inimestele midagi anda.

Läbipõlenud töötegijaid on aga paraku kogudustes väga palju. Arvan, et iga koguduseliikme vastutus on palvetada oma juhtide ja õpetajate eest. Sageli kritiseeritakse ja nurisetakse, kuid jumalarahvas peaks olema palverahvas. Lihtsa inimese vägev palve suudab palju.

Soovitan ka sellel hingedeajal olla avatud silmade ja südamega ning panna tähele inimesi enda ümber!

Mari Paenurm

 

Kristlik perekonverents

«Perekond on väärtus»

25. novembril TÜ Pärnu kolled˛is.

TÜ Pärnu kolled˛is.

Täiendav info: www.ekklesia.ee/parnuimmaanuel/

Tel 5623 5071.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)