Maailm saab avaramaks

Täna algab uus kooliaasta ja mingitpidi puudutab see meist igaüht. Kellegi jaoks on kõik uus, teine tunneb rõõmu sõpradega kohtumise üle, kolmandal on õpingute ajast midagi olulist meenutada.
Eks ole kool ka maailma avardamise, piiride kompamise ja eneseleidmise paik. Siin pole rumalaid küsimusi ning mida enam toetab läbimõeldud koolisüsteem ja õppekavade korraldus avastamisretke, seda parem.
Õpetaja on auru ülesvõtja
Uusi võimalusi on õhus ka nende jaoks, kes usundiloos oma teadmisi laiendada soovivad, sest vastavalt uuele põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on usundiõpetus koolidele kohustuslik, mis tähendab seda, et kui teatud vanuserühmas leidub klasside peale vähemalt 15 soovijat, peab kool tundide jaoks plaanis koha leidma. Siiski algab kõik õpetajast ja mida tundmatum on aine, seda enam muutub oluliseks selle edasiandja persoon, tema oskused, vilumused ja kogemused.
Viis aastat on andnud Tartu Tamme gümnaasiumis (religiooni- või) usundiõpetuse tunde Anu Koop, kes maandus õpetajaametisse otse ülikoolist ning sellest sügisest jätkab huvijuhi ja pedagoogi tööd Võru Kesklinna Gümnaasiumis. «Kuna usundiõpetuse õpetaja koormus on sageli väike (Anu andis jooksvalt ka ladina keele ja arvutiõpetuse tunde ning tihti oli vaja veel võimete ja võimaluste piires teisi asendada – toim.), siis, olles toimuvaga päris hästi kursis, võin öelda, et eetiliste või filosoofiliste küsimuste arutamine teiste ainete raames, nii nagu seda kunagi on soovitatud, ei ole ikka see ega anna õpilasele pilti maailmast, mille osa usundilugu kahtlemata on,» tõdeb õpetaja.
Mingisugust huvi puudust usundiõpetuse vastu Anu Koop õpilaste seas küll ei märganud. «Üks kümnes klass oli mu tunnis täies koosseisus ning neile ei lugenud seegi, et usundiõpetuse tund oli reedesel päeval viimane, ajal, kui kõik teised juba koju said.»
Religiooni märgid maailmas
Lisaks arusaamisele, et religioon on osa meie ajaloost, on Anu Koobi arvates tähtis ka tänapäevase ümbritseva keskkonna mõistmine. «Lasin õpilastel teha reklaamide analüüsi. See tähendab, et nad pidid uurima, milliseid religioosseid vorme, väljendeid, sümboleid kasutavad tänapäevased reklaamitootjad. Ja tulemus oli üllatav. Paljud firmad kasutavad religioosse keele ilminguid, kui nii võib öelda,» räägib õpetaja, kellest õhkub huvi ja entusiasmi ning kes pole kord omandatud teadmistele puhkama jäänud. Ta on hästi kursis uuemate religiooniuuringutega ja kõrgkoolides kaitstud töödega, mis tema valdkonda kas või äärtpidi puudutavad.
«Kui ma tulin kooli, lasin õpilastel joonistada uskliku inimese pildi. Paljud vaatasid mind nagu segast. Tagasi sain 35 pilti nunnast ja üks poiss julges küsida, kas ta selle rätiga mehe võib ka teha,» muigab Anu Koop olnut meenutades ja valmistub juba uuteks proovikivideks – maa sool, nagu ta on.
Mari Paenurm