Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Ma laulan suust ja südamest

27.11.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

Laupäeval, 30. novembril on kõik kutsutud Tallinna toomkirikusse koraalipühale «Ma laulan suust ja südamest». Kell 12 algaval lauluraamatuaasta lõpetamise jumalateenistusel kõlab lisaks koguduse laulule ka Laudate Dominum-koori laul Veljo Reieri juhatusel, organist on Ene Salumäe, päevakohane sõnavõtt assessor praost Tiit Salumäelt.

Möödunud aasta 30. novembril peeti lauluraamatupäeva, sest sel päeval kümme aastat tagasi õnnistati Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus kasutusse «Kiriku laulu- ja palveraamat» (KLPR), mis oli valminud Kodu- ja Välis-Eesti kiriku ühistööna.
Päeva peaürituseks kujunes hümnoloogia konverents, kus esitleti ka juubeliks välja antud artiklite kogumikku «Kelle laule me laulame?». Konverentsi järel asutati Eesti Hümnoloogia Selts. Lauluraamatupäev lõpetati piduliku tänujumalateenistusega.
Lauluraamatupäeva mõtte algataja õpetaja Jaak Salumäe idee oli ka lauluraamatuaasta tähistamine. «Kirikulaulu elustamiseks, lauluraamatu paremaks tundmaõppimiseks ja laulusõnadesse ning muusikasse kätketud rõõmusõnumi laiali laotamiseks tahab 2001/2002 kirikuaasta olla kui lauluraamatuaasta, kutsudes kogudusi koraaliõhtutele ja laulutundidesse ning innustades kirikukoore hindama ja harrastama ka ühehäälse koraalilaulu lihtsat ilu,» kirjutab Jaak Salumäe 2002. a kirikukalendris.
Paari päeva pärast kuulutatakse lauluraamatuaasta lõppenuks.
Mitmepalgeline lauluaasta
Toomkoguduse õpetaja Salumäe leiab, et konsistooriumis on tehtud tänuväärne töö EELK interneti kodulehele lauluraamatuaastat tähistava teabe kogumisel. Kuid ega see info sinna muidu ei oleks jõudnud, kui midagi poleks tehtud. Lauluraamatuaastat tähistati õige mitut moodi.
Esimese hooga torkab pähe südasuvine koraalimaraton Viljandis. Organisti ja kirikumuusika õppejõu Ene Salumäe mõte laulda lauluraamatu kõik laulud järjest läbi, sai teoks, kuid palju suurejoonelisemalt, kui algul kavatsetud.
Kaks päeva ja üks öö lauldi Viljandi Pauluse kirikus suust ja südamest. Rahvast oli kokku tulnud kogu Eestist. Lauluraamatu ligi poole tuhande laulu katkematu läbilaulmine leidis positiivse tähelepanu ka meedias.
Enel oli mure, et orel ei pea nii pikale mängimisele vastu. Appi võeti teisi instrumente ja kaks pasunakoori. Tagatipuks lauldi ka ilma saateta. «Koraale on võimalik väga erinevalt saata, erinevaid pille valides saab luua ka hoopis erineva meeleolu,» on Ene tulemusega rahul.
Koraalimaratonist võttis osa ligi 50 aktiivset muusikut ja koorilaul kõlas kogu aeg sõna otseses mõttes: lauljaterühm oli kogu aeg vähemalt paarikümneline. Erilise soojusega mäletab Ene koraalimaratoni seda hetke, kui ta öösel pärast lühikest puhkust kirikusse tagasi läks. «Rahvas laulab, kirik on valgustatud – see oli tõeliselt imeline hetk.»
Uued raamatud
Mitmes koguduses peeti lauluraamatuaasta tähistamiseks koraalipühi, näiteks oktoobris Raplas. Simunas oli suve lõpul koraalide võistumängimine. «Lauluraamat kirikus ja koolis» oli Viljandi Kultuurikolledži maikuus peetud kirikumuusikute-muusikaõpetajate VII erialapäevade teemaks.
Lauluraamatuaastal ilmus trükist kaks väga vajalikku raamatut, nimelt pasunakooride koraaliraamat ja organistide koraaliraamat. Mõte neid raamatuid välja anda oli juba varem, kogu asi seisis raha taga. Nüüd saadi Saksamaalt abi. Organist saab oma mängule ka kaasa laulda. Ikka, et kogudus julgemalt laulaks.
Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piir kiidab oma tublisid lauluaktiviste. Kolmapäeval tuleb rühm lauljaid kokku, kes siis järgmise pühapäeva jumalateenistuse koraalid läbi laulavad. Eriti hea on nii kogudusele ka mõni tundmatum viis kätte õpetada.
Koguduse ühislaulule on suureks toeks ka laulukoori aktiivne osalemine, olgu siis, kui koor esineb ja seejärel ka kogudusega koos laulab, või nii, et koorilauljad istuvad teenistuse ajal kirikuliste hulgas hajutatult. Küllap nii mõnigi kirikuline teab seda tunnet, kui läheduses on ükski kindel laulja, siis hakkab ka tema ümbruskond vähemalt teisest salmist alates julgemalt kaasa laulma. Õpetaja Piir on kogenud, et Püha Vaimu kogudus laulab kohe palju hoogsamalt, kui jumalateenistusele on tulnud ka Estonia ooperikoori laulja Mati Mölder.
Laulu lugu
Väärtuslik materjal, mis kunagi võiks saada lausa mõne uurimustöö aluseks, on aasta jooksul Eesti Kirikus avaldatud rubriik «Laulu lugu», kus käsitleti ühtekokku 45 KLPR laulu, peamisteks autoriteks Jaak Salumäe ja Gustav Piir, seitsme loo autoriks Soome üks juhtivaid hümnolooge Tauno Väinölä ja eestikeelse kirikulaulu algusest kirjutas Toomas Paul.
Sari «Laulu lugu» on vajalik õppematerjal nii Usuteaduse Instituudi kui ka Viljandi Kultuurikolledži üliõpilastele. Õpetaja Piir märgib, et käsitletud 45 laulu puhul on avastatud mõnedki vead KLPR (nt laulu autor, tõlkija). Kui kunagi hakatakse uut lauluraamatut kokku panema, siis saab neid vältida.
Õpetaja Jaak Salumäe arvab, et 20 aastat on ühe lauluraamatu optimaalne iga. Üks töö oleks vaimulike rahvalaulude kogumiku avaldamine. Ene Salumäe sooviski, et tulevases lauluraamatus oleks kindlasti ka laulude vanad viisid omaette, oleks taastatud laulude algne kuju. Õpetaja Gustav Piir selgitab, et uue lauluraamatu koostamiseks on vaja nii sisulist kui keelelist eeltööd teha.
Lõpetuseks tasub meenutada, mida ütles õpetaja Mihkel Kukk lauluraamatuaasta alguses: «Kirikulistel soovitan avada jumalateenistustel ja talitustel oma suu Jumala kiituseks palju julgemini kui seni. Ärge laske ennast häirida sellest, kui naaber teie kõrval (veel) ei laula või teiste pilgud pöörduvad teie poole, kui teie laul nende tähelepanu äratab. Pange tähele, varsti üritavad nemadki kaasa laulma hakata, sest nakatavad mitte ainult halvad, vaid ka head asjad elus. Kirik ongi üks neid väheseid institutsioone, kus on alal hoitud väärtusi, mille nakkussuutlikkuses võime alati kindlad olla. Kaunis kirikulaul on seda igal juhul!»
Tuletagem neid kuldseid sõnu meelde, kui pühapäeval kirikus oleme!
Tiiu Pikkur

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)