Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Ma kummardan Sind, armuvägi

20.12.2017 | | Rubriik: Persoon minevikust

Kiriku laulu- ja palveraamatust lauldakse seda armsaks saanud laulu „Ma kummardan Sind, Armuvägi“ (264). See on andunud südame ja meele laul, Jumalale andunud inimese laul.

Aga kas me teame midagi rohkemat laulusõnade autorist Gerhard Tersteegenist (1697–1769)? Ei ole meil tema proosaloomingut tõlgitud. Luuletusi oli tal ka sadu ning kirjavahetust peetakse samuti väga tähtsaks, sest seal leidub palju hingehoiulist, mis aitab ka praegust hädas olevat inimest. Nüüd, kus Tersteegenit on hakatud tõlkima inglise keelde, oleks väga oluline, et tema loomingut kristlaste rõõmuks ka maakeelde tõlgitaks.
25. novembril sai 320 aastat Gerhard Tersteegeni sünnist. Kes ta siis oli? Sündis Moersi linnas Saksamaal, ristiti reformaatorlikus kirikus, käis sealsamas gümnaasiumis (muide, see gümnaasium on seal praegugi alles!), aga pärast lõpetamist ei saanud rahapuudusel ülikooli minna. Tersteegeni ema oli lesk ja peres oli kuus last.
Tersteegenil olid religioossed kalduvused juba varakult, aga lähedased ei mõistnud teda. Nii pandi ta sugulase juurde kaupmeheametit õppima. Kahe aasta päras lõpetas ta õpingud, kuid kaupmeest temast ei saanud. Ta hakkas elatist teenima siidilintide valmistamisega. Elas erakuna 1719.–1724. a.
ta kohtus teoloog Wilhelm Hoffmanniga, kes pidas kirikust eraldi religioosset ringi. Seal tutvus Tersteegen hispaania müstikute teostega ja ka Johannes Arndt mõjutas teda. 1724. aastal elas läbi sügava vaimse kriisi ja väljus sellest valgustatuna – kirjutas iseenda verega dokumendi, milles lubas ennast jäägitult pühendada Jumalale. Ja nii ta ka tegi.
Nüüdsest hakkas ta jutlustama kirkust väljaspool, järk-järgult kasvas kuulajate arv, kuni isegi Hollandist ja mujalt tuldi teda kuulama. Ta oli ka väga hea hingehoidja – seda näitavad tema arvukad kirjad. Tema lauludki said väga kuulsaks, neid lauldi siis ja lauldakse ka tänapäeval, ning tema ütlused muutusid kõnekäändudeks.
Tersteegeni meelest oli kristlase peamine eesmärk olla elavas ligiolekus Jumalaga. Selleks on vaja lahti öelda kõigest, mis seda takistab, lahti saada kõigest sellest, mis ei kuulu „Jumala sfääri“. Vabaneda patust ja maisest ning anda ennast täielikult Jumalale, oodates tema küllatulekut.
Tuleb kannatlikult taluda kõiki kannatusi, kuni sünnid „Jumala lapsena“. Kuni Jumal halastab. Ja pidevalt palvetada kogu hingest ja meelest, tähtis on sisemine palve, mis haarab sind tervikuna. Pühakirja lugemisel on oluline saada sisemine kogemus loetust. Jah, tähtis on individuaalne lunastus.
Tersteegen elas intensiivset sisemist müstilist elu, kuni jäi nõrgaks ja suri 3. aprillil 1769. Tema haud ei ole säilinud. Aga tema laulud jäävad igaveseks nähtava ja nähtamatu kiriku koguduse liikmetele hingerõõmuks: „et sõna, töö ja terve elu siis kuulutaks Su nime ilu!“.
Jaan Tooming

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)