Esileht » Mitmesugust » Hingehoid »

Luuletus

25.02.2004 | | Rubriik: Hingehoid

Sina käskisid mul
minna ja teha.
Võitlesin oma ajaga
ja andsin järele:
«Issand, ma lähen.»
Arvasin, et just
see ülesanne
on värav rõõmu ja
rahu ja Sinu juures puhkamise juurde.

Aga sa ütled veel:
«Järgi mind.
Kõnni koos minuga.»

Issand,
said minust valesti aru.
Ma tahan Sinu juures puhata
– vähemalt hetkegi.
Aga Sina ütled:
«Kõnni, järgi.»
Jälle rännakule, teele, edasi?
Millal Sa annad mulle
oma rahu ja puhkuse?

«Mu laps, sina kõnnid,
lähed ja teed,
see on minu rahu,
minu puhkus
ja minu rõõm,
mille mina sulle annan.
Mina talutan sind,
sest mina olen tee.»

Issand,
olen segaduses ja värisen,
aga ei tea teist teed.
Võta mul käest kinni
ja taluta.

Ella Väänänen
Lähetyssanomat, 2004, nr 1.

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)