Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Lutherit mõjutanud müstik

26.01.2011 | | Rubriik: Järjejutt, Teoloogilist

Johannes Tauler (u 1300 – 16.6.1361)Kristlikud müstikud 3.

Keskaja kuulsamad müstikud Saksamaal olid Meister Eckhart, Johannes Tauler ja Heinrich Seuse. Martin Luther süüvis Tauleri jutlustesse ja hindas neid kõrgelt. Johannes Tauler oli üks ta lemmikuid.
Meister Eckharti on tõlkinud eesti keelde Uku Masing ja Kalle Kasemaa on tõlkinud artikleid tema kohta. Kuid Taulerit ja Seuset pole kahjuks eesti keeles pikemalt käsitletud. Võtame täna vaatluse alla Johannes Tauleri.
Johannes Tauler sündis u 1300. aastal Stras­­­bou­rgis, mis oli sel ajal hariduse ja kaubanduse keskus. 12aastaselt läks ta kloostrikooli, hiljem Kölni ülikooli, õppis kokku 7–8 aastat ning temast sai väga hea jutlustaja ja hingehoidja. Tauler oli Strasbourgis õppejõud, kuid kui tekkis tüli ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel, kolis Baselisse. Seal hakkas ta suhtlema jumalasõprade ringiga (Gottesfreunde. – Toim.).
Jumalasõbrad olid andunud jumalakummardajad ja palvetajad. Tauler pidas neile jutlusi. Hiljem, kui ta Strasbourgi tagasi tuli, hoolitses ta nunnade hingeelu eest. Strasbourgis oli seitse konventi, igaühes sada nunna. Taulerist sai kuulus jutlustaja.
Sajandi keskel haaras Euroopat katkuepideemia, Tauler jätkas jutlustamist, kuid järgmise epideemia ajal 1361. aastal ta suri. Sureva Tauleri kõrval kloostris oli ta nunnast õde. Väga vähe on teada Tauleri elust, see on hiljem peamiselt legendidesse mähkunud. Kuid tema mõju on kandunud tänapäevani ja teda peetakse üheks mõjukamaks müstikuks, kelle juhatused vaimse elu teel on kehtivad ka tänapäeval.
Taulerist on jäänud alles umbes viiskümmend autentset jutlust. Need on homileetilised ja ka vabad teemaarendusega jutlused. Tauler kirjutas, et kuni 40. eluaastani valitseb inimhinges segadus ja rahutus, alles neljakümnendast eluaastast peale saavutab inimene rahu ja vaimse küpsuse.
Tegutsemise juures on tähtis meelsus. Kui meeles valitseb armastus, siis on ka teod armastuseteod. Marta tegutsemine ei ole laiduväärne. Laiduväärne on, kui inimene tegutseb uisapäisa ja ennast­unustavalt, tähtis on vaimne dispositsioon, sellest oleneb tegude iseloom.
Milles seisnes Tauleri müstika? Tauler rõhutas Jumala ligiolu inimeses ja kontemplatiivset palvet. Palvet, milles pole diskursiivsust, pole kujutlusi ja kontseptsioone.
Tauler rõhutas hinge põhja olemasolu, kus Jumal räägib inimesega; selleks peab olema avatud, n-ö tühi. Püha Vaim tegutseb kogu aeg ja inimese avaliolekust oleneb, millal Püha Vaim siseneb inimese hinge ja tõstab ta ekstaasi. Intuitiivne Jumala ligiolu taipamine iseloomustab müstikuid ja seda rõhutas ka Tauler. Jumal on ligidal armu läbi ja teadlikkus Jumala ligiolekust on Tauleri eesmärk tema vaimses mõtlemises.
Jumala sisenemine hinge on sünd. On kolm sündi:
1) Jumala sünd Isa läbi;
2) Jeesuse sünd Neitsi läbi;
3) Jumala sünd iga päev ja tund tõelisel ja vaimsel viisil armu läbi ja armastusest heas hinges. Selleks peab inimene pöörduma sissepoole. Jumala sisenemisele on takistuseks ajalikud soovid hinges, seepärast on vajalik neostumatus. Siis inimene transformeerub ümber ja riietub jumalikku kujusse.
Tähtis on pöörduda Jumala imeliste andide ja tegude poole ning Temast väljavoolava headuse poole. Jumala headus ja heldus on nii suur, et inimene ei suuda selle eest kunagi tasuda. See on, nagu annaks inimene paavstile ühe krossi, kuid saab paavstilt vastu 100 000 naela kulda. Nii ka kui inimene pöördub tänus Jumala poole, tänades Teda Tema andide ja lohutuste eest, siis Jumal kiirustab talle andma veelgi rikkalikumalt ja ülirohkesti.
Jaan Tooming

Mõned väljavõtted Johannes Tauleri jutlustest
Anna ennast täielikult Jumalale, sisene ja peitu oma hinge varjatud põhja.
Kui me tahame tõeliselt palvetada, siis peame ära pöörduma kõigest ajalikust, kõigest välisest, kõigest, mis ei ole jumalik.
Kui sa langed 70 korda päevas, siis tõuse üles 70 korda päevas ja pöördu Jumala poole nii, et sa ei lange liiga tihti.
Vabasta ennast kõigest, mis ei ole suunatud Jumala poole.
Kõige rohkem loeb hea ja valmis tahe kuuletuda Jumalale.
Su mõtisklused võivad olla sügavad ja andunud, nagu sulle meeldib; sa võid teha vaimseid harjutusi, nagu sa suudad, kuid see ei ole midagi võrreldes Püha Sakramendiga. See, mida teeme, võib olla jumalik, kuid sakrament on Jumal Ise.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)