Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit 3. osa

05.02.2014 | | Rubriik: Järjejutt

3.
«Loodu pole müügiks» – kuivõrd inimene on loodu osana teemaks juba teises punktis, keskendub siin tähelepanu eeskätt ülejäänud loodule. Nord Streami gaasijuhtmest nafta pärast alustatud sõdadeni – see teema sunnib mõtlema selle üle, kuidas on inimesed täitnud neile antud ülesannet olla loodu haldaja ning kas me ikka oleme valmis elama «kõik on müügiks» loosungi tagajärgedega.
Peale nimetatud teema ja alateemade soovitas LML 2017. a reformatsioonijuubelit tähistades mõelda ka kavandatavate ettevõtmiste sisulisele seosele kirikuaastaga, iseäranis advendi, paastu- ning ülestõusmis- ja nelipühade ajaga.

Mis on plaanis?
See, kuidas LML kavandab reformatsioonijuubeli tähistamist, peegeldab LML-i olemust. LML mõistab end tänapäeval kirikute osaduskonnana, mitte lihtsalt teatud ühiste huvide alusel moodustatud ühinguna2.
LML kavatseb 2014. a-ks välja töötada reformatsioonijuubelile pühendatud veebilehe, millest peaks saama virtuaalne platvorm maailmaliidu liikmeskirikutes kavandatud plaanide tutvustamiseks, ideede vahetuseks jne. Väga oluline on selle väljaselgitamine, kuidas eri regioonid ja kirikud reformatsiooni aastapäeva meenutada kavatsevad, millised on üksikute liikmeskirikute vajadused.
Juba praegu on pea igast LML-i piirkonnast võimalik välja tuua mõni suurem projekt, mis on kavandatud reformatsioonijuubelit tähistama. Kõigi plaanide nimetamine nõuaks teise vähemalt sama mahuga artikli kirjutamist, sestap olgu siin põgusalt nimetatud vaid mõni.
Kui 2017. a 500. aastapäeva juures mängib olulist rolli just aastanumber 1517, mida mõneti kokkuleppeliselt peetakse luterliku reformatsiooni alguseks, siis näiteks Aafrika luterlike kirikute jaoks on reformatsioonijuubelit meenutades tähtis hoopis aasta 2015, mil täitub 60 aastat sellest, mil Marangus kohtusid esimest korda Aafrika luterlike kirikute juhid.
Aafrika luterlikud kirikud on reformatsiooni aastapäeva tähistades otsustanud võtta motoks «Marangust Wittenbergi», mis viitab nende soovile minna ad fontes – tagasi allikate juurde. Väga sümboolne on see, et LML-i järgmine täiskogu – assamblee – toimub 2017. a Namiibias, riigis, kus enam kui pool elanikkonnast kuulub luterlikku kirikusse.
Ladina-Ameerikas on juba alustatud projektiga, mille raames tõlgitakse mitmeid Lutheri teoseid hispaania keelde. Tõlked tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks. Brasiilias on Wittenbergi eeskujul alustatud Lutheri-aedade rajamist; samuti Wittenbergi eeskujul ei ole seejuures sugugi eesmärgiks oma naba vaatava «konfessionaalse aia» rajamine, vaid esimesi puid kutsutakse alati istutama ka teiste kirikute esindajad.
Ühe olulisema Euroopast pärit initsiatiivina tuleks nimetada Ungari nn Lutheri-animafilmi projekti. Ungari luterliku kiriku eestvedamisel on loomisel reformatsiooni algusaegu tutvustav, enam kui kolmekümneosaline kaasaegne animafilm. Kuna filmi eesmärgiks on reformatsiooni loo tutvustamise kaudu vahendada ka olulisemaid reformatsiooniga seotud teoloogilisi arusaamu, on valmiv film suurepäraselt kasutatav õppevahendina leeritundides.
Mitu kirikut on juba avaldanud soovi filmi tõlkimiseks ja kasutusele võtmiseks. Selliselt tõotab valmivast animafilmist kujuneda side, mis ühendab omavahel kõige erinevamates kontekstides leeriõpetuse saajaid. Lisaks on Ungari luterlik kirik alustanud Lutheri valitud teoste 12-osalise ungarikeelse tõlke väljaandmisega.
Mis on selle juures tähelepanuväärne, on see, et Ungari luterlik kirik on oma veidi enam kui 200 000 liikmega suuruselt võrreldav EELK-ga. See ei ole kirik, mis oleks jõukas, nagu ka Ungari riigina on elatustasemelt võrreldav Eestiga. Ometi on neil jätkunud tarmu tulla välja ideega, mis annab silmad ette nii mõnelegi suurele ja jõukale luterliku pere liikmeskirikule.
Ungari näide võiks ka meid Eestis innustada mõtlema sellele, mis võiks olla Eesti (omanäoline) panus reformatsioonijuubeli tähistamisel. Ehk võiks selleks olla ei millestki muust kui kiriklikest laulupäevadest sündinud laulupidu? Laulupidu, kus ei laulaks ainult Eestist pärit koorid, vaid ka Ladina-Ameerikast, Aafri­kast ja Aasiast saabunud kirikukoorid, kes tunnevad tervet hulka samu koraale, mida meiegi.
(Järgneb.)
Anne Burghardt

2 LML-i kui kirikute osaduskonna mõistmise kohta vt LML-i kogumikku: ingl LWF Documentation. The Church as Communion, 42/1997, Geneva, 1997; sks LWB Dokumentation. Die Kirche als Gemein­schaft, 42/1998, Genf, 1998.

Ilmunud veebiajakirjas Kirik & Teoloogia (http://kjt.ee/2013/06 )

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)