Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Luterliku Maailmaliidu peasekretäri õp dr Ishmael Noko avaldus

10.08.2007 | | Rubriik: Teoloogilist

Luterlik Maailmaliit (LML) on hämmingus roomakatoliku usudoktriini kongregatsiooni poolt avaldatud dokumendist «Küsimused ja vastused mõnedele aspektidele seoses õpetusega kirikust». Selles dokumendis selgitab Vatikani usudoktriini kongregatsioon roomakatoliku teoloogidele, et nimetust «kirik» ei saa kasutada «kristlike kogukondade» kohta, mida on kujundanud reformatsiooni tuleproov. Ehkki see hoiak on meile teada, oleme siiski kurvad ja pettunud, et seda kinnistatakse meie kaasaja kontekstis, mil oikumeeniline partnerlus on juba saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 

31. oktoobril 1999 võtsid Luterlik Maailmaliit ja Rooma-Katoliku Kirik vastu ühisavalduse, mis väljendas «ühist arusaamist» õigeksmõistuõpetusest ja kujutas endast sel moel allakirjutanute sõnul «otsustavat sammu kirikulõhe ületamisel».1 Pärast 1999. aastat, mil deklaratsiooni kinnitas ka Metodisti Kirikute Maailmanõukogu, ilmnes, et see on midagi enamat kui avaldus ühe 16. sajandi küsimuse kohta: selle suuremeelne vaim on hea näide selle kohta, kuidas «meie kirikud on jõudnud uute arusaamadeni» nii enda kui ka teiste traditsioonist.

Ühisavalduses selgitatakse ühes joonealuses märkuses, et sõna «kirik» kasutatakse antud dokumendis nii, et «see peegeldab iga osaleva kiriku enesemõistmist, püüdmata lahendada kõiki sellega seotud eklesioloogilisi küsimusi». Sel moel oli võimalik pidada dialoogi võrdsetel alustel (par cum pari). Selles lähenemises sisalduvad vastastikune austus ja tagasihoidlikkus, mis on olulised ühisavalduse jaoks, aitavad edendada ka kirikutevahelisi oikumeenilisi suhteid laiemalt. Ilma sellise lähenemiseta tekivad probleemid mitte üksnes globaal-sel tasandil, vaid ka lokaalselt kogudustes, kus pastorid ja usukogukonnad arendavad omavahelisi suhteid tõeliste oikumeeniliste partneritena, püüdes ustavalt teenida Jumalat oma kogukondades.

Luterlikud kirikud ei saa aktsepteerida sellist kiriku mõistmist ja meie usuelu tegelikkuse kujutamist, nagu on kirjeldatud «Vastustes». Me mõistame end täies mõttes kirikuna, milles jutlustatakse evangeeliumi õigel viisil ja toimetatakse sakramente õigel viisil. Samal ajal me ei tagane oma oikumeenilise dialoogi kohustusest, ka edasisest dialoogist meie partneritega rooma-Katoliku kirikus. Mõistame kristlikku ühtsust ühelt poolt Jumala annina ühele Kristuse ihule, teiselt poolt aga ka Jumala rahvale seatud ülesandena. Me tegutseme ka edaspidi selle nimel, et teostada oma nägemust kristlikust ühtsusest, mida Kristus ise soovis ja mille eest ta palvetas.

Genf, 11. juuli 2007

1 Eesti keeles ilmunud: Documenta Oecumenica, Tallinn 2006, lk 116–132.

Allikas: http://www.lutheranworld.org/News/LWI/EN/2064.EN.html (ingl k);

http://www.lutheranworld.org/News/LWI/DE/2133.DE.html (sks k)

Tõlkinud Kersti Rist

3 Kommentaari artiklile “Luterliku Maailmaliidu peasekretäri õp dr Ishmael Noko avaldus”

  1. Külaline ütleb:

    Vade a diabolo!

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)