Esileht » Arvamused » Artikkel »

Lundis kinnitati soovi ühineda

29.04.2009 | | Rubriik: Artikkel

E.E.L.K. Rootsi praostkonna 51. sinod moto all «Kristuse tunnistajad» peeti Lundi Eesti Majas, võõrustajaks oli Lõuna-Rootsi kogudus.  Arutluse all oli praostkonna tegevusaruanne, majandusküsimused ja koguduste päevaprobleemid. Et praostkond on jätkuvalt kodumaa kirikuga ühinemise ootuses ja lootuses, siis diskuteeriti selgi teemal. Arvude keeles Sinodi koosoleku juhataja oli praost Ingo Tiit Jaagu, abijuhataja Lõuna-Rootsi koguduse juhatuse esinaine Eha Pöhl, protokollis praostkonna nõukogu sekretär Ants Anderson. Huvitava ettekandega «Suurest Paugust ehk mateeria evolutsiooni etappidest universumis» esines emeriitprofessor Indrek Martinson. Rootsi praostkonnas on seitse kogudust: Stockholmi (652 liiget), Lääne-Rootsi (413), Lõuna-Rootsi (280), Norrköpingi (91), Uppsala (88), Värmlandi (65) ja Eskilstuna (33). Kokku peeti eelmisel aastal 87 jumalateenistust 15 erinevas kohas, armulaualisi oli 307. Pühapäevakoole ega leeritunde ei ole olnud, küll aga peetakse piiblitunde ja hingehoidlikke vestlusi. Ristiti kaheksa, laulatati kolm paari ja leeritati üks. Õpetajaid on kolm: Ingo Tiit Jaagu, abipraost Heiner Erendi ja E.E.L.K. assessor Jaak Peeter Reesalu. Kopenhaagenis aktiivsed noored Lõuna-Rootsi kogudusel (õp Erendi) on olnud pihtkonnad Helsingborgis, Lundis, Malmös, Olofströmis ja Kopenhaagenis. Elu on aga nii läinud, et jumalateenistused toimuvad veel ainult Lundis.  Väga elav tegevus on kandunud Taani poolele, nimelt Eestist ümber asunud noored on seal aktiivselt kogudusetööl. Tegutseb laulukoor, täienduskool jm. Kerkis küsimus, kas Kopenhaagen saab edaspidi esindada Lõuna-Rootsi kogudust. Õpetaja Erendi sõnul on Kopenhaageni pihtkonna elu võrreldav 50. aastate Rootsi eesti kogudustega. Pole vahet, kus pool merd eestlased elavad, ometi peaks korrektsuse huvides Rootsi poolel säilima ka Lundi kogudus. Küsitavaks teeb selle liikmeskonna kõrge iga. Arutati, mida teha koguduste arhiividega. Lõuna-Rootsi koguduse arhiiv on osaliselt Eestisse jõudnud, osa on Rootsi maa-arhiivis, Uppsala arhiiv on Rootsi riigiarhiivis. Märgiti, et Rootsi uurijad tunnevad huvi E.E.L.K. koguduste arhiivide vastu ja nii on need kättesaadavad. Mõni arhiiv on aga inimestel kodus. Sinod valis kolmeliikmelise komisjoni koosseisus Helve Jaagu, Ingrid Tarkpea ja Mart Lindeberg-Linvet, kes täpsustavad arhiivide olukorda ja teevad järgmisele sinodile ettepaneku, mis edasi teha. Kuidas edasi minna? Rootsi praostkond avaldas soovi autonoomse praostkonnana EELK-le allumiseks juba kaks aastat tagasi. Kui E.E.L.K. kirikukogu napi häälteenamusega möödunud sügisel kirikute ühinemise maha hääletas, jäi Rootsi praostkond endiselt kindlaks oma ühinemissoovile. Veebruaris saadeti sellekohane kiri peapiiskop Andres Põderile ja konsistooriumile. Lundi sinodil tõi asjade käigule selgust peapiiskop Põderi esindajana emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik, kes andis edasi nii Andres Põderi kui E.E.L.K. peapiiskopi Andres Tauli parimad tervitused Rootsi praostkonnale. Nõmmik ütles, et kodumaa kirikuga soovib liituda ka Saksamaa praostkond.  Sellega tekib EELK-l kohustus kindlustada vaimulikega ühinenud kogudused. EELK-l on kirikukogus praostkonnad esindatud nelja liikmega, kirikukogu käib koos üldjuhul kaks korda aastas. Väliseesti kogudustel võiks jääda kaks liiget, et vältida kvoorumi puudumist. E.E.L.K-s on seitse praostkonda, mis tähendaks 28 kirikukogu liiget. Kas aga kõik jõuavad paar korda aastas Eestis käia? EELK loodab, et ühinemisel jätkatakse kodumaa kiriku toetamist. Tõnis Nõmmik, kes on ise 27 aastat E.E.L.K. kogudusi teeninud, sõnas lõpetuseks, et tema arvates pole mingit põhjust, miks meil ei võiks olla üks luteri kirik üle maailma. Sinod lõppes jumalateenistusega Lundi Kloostri kirikus, teenisid kõik õpetajad.  Tiiu Pikkur

E.E.L.K. Rootsi praostkonna 51. sinod moto all «Kristuse tunnistajad» peeti Lundi Eesti Majas, võõrustajaks oli Lõuna-Rootsi kogudus.
Arutluse all oli praostkonna tegevusaruanne, majandusküsimused ja koguduste päevaprobleemid. Et praostkond on jätkuvalt kodumaa kirikuga ühinemise ootuses ja lootuses, siis diskuteeriti selgi teemal.

Arvude keeles
Sinodi koosoleku juhataja oli praost Ingo Tiit Jaagu, abijuhataja Lõuna-Rootsi koguduse juhatuse esinaine Eha Pöhl, protokollis praostkonna nõukogu sekretär Ants Anderson. Huvitava ettekandega «Suurest Paugust ehk mateeria evolutsiooni etappidest universumis» esines emeriitprofessor Indrek Martinson.
Rootsi praostkonnas on seitse kogudust: Stockholmi (652 liiget), Lääne-Rootsi (413), Lõuna-Rootsi (280), Norrköpingi (91), Uppsala (88), Värmlandi (65) ja Eskilstuna (33). Kokku peeti eelmisel aastal 87 jumalateenistust 15 erinevas kohas, armulaualisi oli 307. Pühapäevakoole ega leeritunde ei ole olnud, küll aga peetakse piiblitunde ja hingehoidlikke vestlusi. Ristiti kaheksa, laulatati kolm paari ja leeritati üks. Õpetajaid on kolm: Ingo Tiit Jaagu, abipraost Heiner Erendi ja E.E.L.K. assessor Jaak Peeter Reesalu.

Kopenhaagenis aktiivsed noored
Lõuna-Rootsi kogudusel (õp Erendi) on olnud pihtkonnad Helsingborgis, Lundis, Malmös, Olofströmis ja Kopenhaagenis. Elu on aga nii läinud, et jumalateenistused toimuvad veel ainult Lundis.
Väga elav tegevus on kandunud Taani poolele, nimelt Eestist ümber asunud noored on seal aktiivselt kogudusetööl. Tegutseb laulukoor, täienduskool jm. Kerkis küsimus, kas Kopenhaagen saab edaspidi esindada Lõuna-Rootsi kogudust. Õpetaja Erendi sõnul on Kopenhaageni pihtkonna elu võrreldav 50. aastate Rootsi eesti kogudustega. Pole vahet, kus pool merd eestlased elavad, ometi peaks korrektsuse huvides Rootsi poolel säilima ka Lundi kogudus. Küsitavaks teeb selle liikmeskonna kõrge iga.
Arutati, mida teha koguduste arhiividega. Lõuna-Rootsi koguduse arhiiv on osaliselt Eestisse jõudnud, osa on Rootsi maa-arhiivis, Uppsala arhiiv on Rootsi riigiarhiivis. Märgiti, et Rootsi uurijad tunnevad huvi E.E.L.K. koguduste arhiivide vastu ja nii on need kättesaadavad. Mõni arhiiv on aga inimestel kodus. Sinod valis kolmeliikmelise komisjoni koosseisus Helve Jaagu, Ingrid Tarkpea ja Mart Lindeberg-Linvet, kes täpsustavad arhiivide olukorda ja teevad järgmisele sinodile ettepaneku, mis edasi teha.
Kuidas edasi minna?
Rootsi praostkond avaldas soovi autonoomse praostkonnana EELK-le allumiseks juba kaks aastat tagasi. Kui E.E.L.K. kirikukogu napi häälteenamusega möödunud sügisel kirikute ühinemise maha hääletas, jäi Rootsi praostkond endiselt kindlaks oma ühinemissoovile. Veebruaris saadeti sellekohane kiri peapiiskop Andres Põderile ja konsistooriumile.
Lundi sinodil tõi asjade käigule selgust peapiiskop Põderi esindajana emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik, kes andis edasi nii Andres Põderi kui E.E.L.K. peapiiskopi Andres Tauli parimad tervitused Rootsi praostkonnale. Nõmmik ütles, et kodumaa kirikuga soovib liituda ka Saksamaa praostkond.
Sellega tekib EELK-l kohustus kindlustada vaimulikega ühinenud kogudused. EELK-l on kirikukogus praostkonnad esindatud nelja liikmega, kirikukogu käib koos üldjuhul kaks korda aastas. Väliseesti kogudustel võiks jääda kaks liiget, et vältida kvoorumi puudumist. E.E.L.K-s on seitse praostkonda, mis tähendaks 28 kirikukogu liiget. Kas aga kõik jõuavad paar korda aastas Eestis käia? EELK loodab, et ühinemisel jätkatakse kodumaa kiriku toetamist.
Tõnis Nõmmik, kes on ise 27 aastat E.E.L.K. kogudusi teeninud, sõnas lõpetuseks, et tema arvates pole mingit põhjust, miks meil ei võiks olla üks luteri kirik üle maailma.
Sinod lõppes jumalateenistusega Lundi Kloostri kirikus, teenisid kõik õpetajad.

Tiiu Pikkur

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)