Esileht » Uudis » Uudised »

Lühiuudised

07.08.2013 | | Rubriik: Uudised

10. augustil tähistatakse Kuusalus lauritsapäeva

Lauritsapäeva tähistamine Kuusalu kihelkonnas on pika traditsiooniga.
«Traditsiooni säilimiseks korraldab MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts koostöös EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudusega lauritsapäeva pühitsemise Kuusalu kirikuaias iga aasta augustis,» teatab Ewelyn Jürgenson kultuuriseltsist. Kaasatud on ka Kuusalu spordiklubi traditsioonilise lauritsapäevajooksuga.
Kell 11 algab Laurentsiuse kirikus jumalateenistus, millele järgneb mõttekoda pastoraadis ja kontsert pühakojas. Kiriklaaias on käsitöölaat, taidlejate kontsert, esinejad Viru folgilt, pannkoogikohvik, õnneloos, lasteteater. Õhtune simman toimub Kuusalu spordikeskuse juures, esinejaks L’Dorado.

Rapla kihelkonna auhind perekond Uusbergile

Perekond Uusberg sai Rapla kihelkonnapäevade ajal Maarja-Magdaleena kuju, mida antakse väljapaistvale kihelkonnaelu edendajale.
Valter ja Urve Uusberg olid auhinda kätte saamas jumalateenistusel Rapla kirikus 21. juulil, päev enne kiriku nimipühaku Maarja-Magdaleena päeva. Koguduse õpetaja Mihkel Kukk ütles, et auhind on kogu perele, aga sel päeval said auhinda vastu võtma tulla vaid vanemad. Pereema Urve on Riinimanda kooride looja, psühholoog ja muusikaõpetaja. Pereisa Valter on aastaid vedanud Rapla kultuurielu ning tema initsiatiivil sõlmiti ka Eestis esimesena valla ja kiriku vahel leping. Poeg Uku on lavastaja ja näitleja, Pärt väga omanäoline helilooja ja koorijuht (kammerkoor Head Ööd, Vend on tegutsenud viis aastat) ning Andero psühholoog ja õppejõud Tartu ülikoolis.
Uusbergide tegevust on tunnustanud ka Eesti Külaliikumine Kodukant konkursil «Kogukonna pärl».
Rapla kihelkonna auhinda antakse välja 1998. aastast, esimene saaja oli teoloogiaprofessor Evald Saag. Skulptor Tauno Kangro valmistatud pronksist Maarja-Magdaleena kuju dolomiidist alusel antakse üle kihelkonnapäeval. Auhinnasaajaid valitakse erinevatest eluvaldkondadest nende hulgast, kes midagi silmapaistvat on kihelkonna või koguduse heaks teinud.

Oreliehitajate vendade Kriisade mälestuseks peeti orelinädal

18.–21. juulini Võru, Rõuge ja Vastseliina kirikus toimunud orelikontsertidega meenutati nende pillide loojaid, Haanjast pärit vendi Kriisasid.
Kriisade-nimelise orelinädala kunstiliseks juhiks oli Denis Kasparovitš, kes ise koos Venemaalt saabunud abielupaarist kolleegide Dina Ikhina ja Denis Makhankoviga musitseeris Võru Katariina kirikus. Kontserdi «Pastoraal» kava koosnes Bachi, Couperini, Frescobaldi, Rameau, Regeri, Francki, Arro ja Süda oreliteostest. Võru kiriku orelil, mille ehitamisest möödus 100 aastat, on kaks manuaali ja 27 registrit.
Vendi Kriisasid – Jakob, Juhan ja Tannil – nimetatakse Eesti oreliehituse pioneerideks, kes, trotsides erialase hariduse, peente instrumentide ning materjali puudust, alustasid 1880ndatel Võrumaal orelite ehitamist. Esimene Kriisade ühiselt ehitatud kirikuorel valmis 1900. aastal Rõuge abikirikusse Vana-Roosas. Kokku on orelimeistrite Kriisade neli põlvkonda Eestis valmistanud ligi 30 suuremat orelit, lisaks üle 30 väikese koolioreli, paljud neist on töökorras senimaani.

Suvi on palverännakute aeg

Palverännakuid on Eestis tehtud ilmselt peaaegu iga kiriku, kloostri või kabeli juurde.
Suuremad palverännukohad olid tavalised piiskoplikud keskused ja kuulsa reliikviaga pühakojad. Andmeid on Vastseliina piiskopilossi kabelis asunud valge risti, Uus-Pärnu ordulinna peakiriku kabelis asunud musta risti, Tallinna ja Tartu toomkiriku, samuti Pirita ja teiste kloostrite külastamisest.
Katoliiklased teevad suviti palverännu Viru-Nigulasse. Seekord toimus reis 6. juulil. Kohale sõideti kogu Eestist, et palvetada püha neitsi Maarja poole meie perekondade eest, rahu eest maa peal ning vaimulike kutsumuste eest. Alustati missaga Viru-Nigula luterlikus kirikus ja edasi suunduti varemeis Maarja kabeli juurde. Vanim kivist sakraalehitis Virumaal paikneb kihelkonnakiriku vahetus läheduses ja on pühitsetud neitsi Maarjale. Kõik usklikud, kes osalesid palverännakul ja täitsid nõutud tingimusi, võisid saada täieliku indulgentsi, mida katoliku kirik näeb ette usuaasta puhul.
Jõelähtme kihelkonnapäevade aegu tehakse retk Saha kabeli juurde. 17. augustil kell 12 on alguspalvus Jõelähtme kirikus ja seejärel asutakse teele palverännakule Saha kabelisse. Jalgsirännak kirikust kabelisse kulgeb mööda muistset teed, teekonnal on peatused vaimulike mõtisklustega, kell 17 on Sahal lõpupalvus ning rändajad toob tagasi buss. Jõelähtmel on ühine söömaaeg.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)