Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Lühiuudised

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

2020. aasta laulupeo moto valitud
EELK Kirikupäeva ja Vaimuliku Laulupeo SA juhatuse esimees Piret Aidulo andis teada, et 2020. aastal toimuva EELK kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo moto on valitud ning hoogsamalt käivitunud laulupeo ettevalmistustöö.
„Moto annab suuna laulupeo repertuaarivalikule ja aitab keskenduda kirikupäeva teemadele,“ ütles Piret Aidulo. „Motokonkursile laekus tähtajaks kaheksa ettepanekut: Püha Maarjamaa õnnistatud hingelaul, Kõik taevad laulvad, Hingekuld, Minu süda, rõõmustele!, Rõõm üle maa, Rõõm ja rahu, Te Deum, Laulge Issandale uus laul!.“
Enim hääli sai „Rõõm üle maa“, millest saabki EELK kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo 2020 moto. Ettepaneku autor on Sigrid Põld, kes saab auhinnaks ajalehe Eesti Kirik aastatellimuse.

Tapa kirik 85
Tapa kogudus tähistas pühapäeval, 26. novembril kiriku 85. aastapäeva. Armulauaga jumalateenistuse muutis pidulikumaks solistina kaasa teeninud Paul Lääne ja pärast jumalateenistust oli kaetud kiriku kohvilaud, ütles Eesti Kirikule koguduse õpetaja Valdo Reimann.
Tapa kogudus loodi 1921. aastal. Enne seda kuulus Tapa Ambla koguduse teenimispiirkonda. Kiriku pühitsemine toimus 1. advendipühapäeval 1932. Pühakoja projekteerisid A. Podcekajev ja Boris Krümmer. Peafassaadi kujundas teedeministeeriumi arhitekt August Tauk.

Personaalraamatud jõudsid rahvusarhiivi
24. novembril külastas Tartu Peetri koguduse esindus rahvusarhiivi peahoonet Noora, et anda üle kaks 19. sajandi lõpust pärit personaalraamatut. Kitsenahka köidetud personaalraamatutes on talletatud perekondade kaupa Tartus elanud ja Peetri kogudusega seotud isikute andmed. Õp Ants Toominga sõnul on köited sõjajärgsel perioodil saanud väga suuri niiskuskahjustusi ja neis peituvaid andmeid ei ole veel digitaalselt kopeeritud.
Ta tunnistab, et kuigi kogudus otsis raha köidete restaureerimiseks, ei õnnestunud see. Kuuldes rahvusarhiivi huvist köidete vastu, oli kogudus nõus personaalraamatud arhiivile andma, et neisse talletatud informatsioon muutuks huvilistele kättesaadavaks ning seeläbi aitaks säilitada rahvuslikku mälu.