Lühiuudised
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 15. juuni 2016 Nr 27 /
Mälestusteenistus Tallinna Jaani kirikus
9. juunil peeti Tallinnas Jaani kirikus mälestustalitus, kus teenis peapiiskop Urmas Viilma, mai algul kodumaale jõudnud Marie Underi, Artur Adsoni ning Marie Underi noorema tütre Hedda Hakkeri ja õe Berta Underi säilmete ümbersängitamiseks.
Stockholmi Metsakalmistul ajutises puhkepaigas olnud põrmud sängitati Underite perekonna hauaplatsile Rahumäe kalmistul. Nii sai täidetud nende endi soov. Kirjanike perekonna 72 aastat kestnud eksiil on sellega lõppenud. Säilmed toodi Tallinna Rootsis tegutseva Marie Underi ja Artur Adsoni Mälestusfondi algatusel koostöös Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kirjanike Liiduga.
Pühakodade programmist toetatakse Piirissaare vanausulisi
Pühakodade programmi juhtnõukogu otsustas toetada programmi reservist 5500 euroga Piirissaare vanausuliste palvela põlengu käigus kannatada saanud kunstimälestiste esmaseid avariitöid. Palvelas asunud 40 kunstimälestisest on rahuldavas seisundis 4 objekti, söestunud on 10 mälestist, 18 mälestist on halvas või avariilises seisus ja 8 objekti on ilmselt täielikult hävinud. Kunstivarade konserveerimist korraldab muinsuskaitseamet koostöös Eesti Kunstimuuseumiga koos kaasatud ekspertidega.
Pirital tähistatakse püha Maria Elisabeth Hesselbladi päeva
Laupäeval, 18. juunil kell 12 toimub Pirita kloostri varemetes püha missa ema Elisabeth Hesselbladi auks, kelle paavst Franciscus kuulutas pühaks 5. juunil Roomas. Pärast missat toimub tänupalvus ja sõnavõttudega esinevad katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan, isa Björn Göranson Rootsist ja isa Vello Salo.
Maria Elisabeth Hesselblad sündis Lõuna-Rootsis 4. juunil 1870 ja lahkus igavikku Roomas 24. aprillil 1957. Suure pere lapsena hakkas Maria varakult tööd otsima. See lõppes Ameerika Ühendriikides, kus ta pühendas end haigete eest hoolitsemisele.
Ta astus roomakatoliku kirikuga täielikku osadusse 15. augustil 1902. aastal Washingtonis. USA-le järgnes noore katoliiklase elus palverännak Rooma, kus ta mõistis, et on kutsutud ja seatud elustama aegade jooksul laiali paisatud birgitiinide ordut ja äratama usulist aktiivsust Põhjamaades.
