Esileht » Arvamused » Arvamus »

Lugejate kirjad

27.05.2015 | | Rubriik: Arvamus, Lugejate kirjad

Perekonna traditsiooni ja pärimust kandes
Üldiselt katoliiklikul Baierimaal pole luterlasi kunagi liialt palju olnud. Regensburgi linna kõige tähtsam luterlik kirik on Kolm­ainukirik (Dreieinigkeitskirche), mis ehitati esimese uue luterliku kirikuna Baierimaal aastail 1627–1631. Kolmainukiriku hea haldjas on emeriitõpetaja dr Gustav Siegfried Rosen­stein (snd 1941).
Ilmunud on palju mälestusi, mis meenutavad seitsme aastakümne taguseid aegu ja eestlaste põgenemist kodumaalt aastal 1944, et pääseda Nõukogude vägede eest. Vähem on meenutuslugusid viis aastat varasemast, kui 1939 läksid sadamatest laevad, et viia ümberasujate nimekirjadesse kantud inimesi Eestist minema suure Saksa Reich’i aladele. Tegelikult oli lahkujate seas ka eestlasi.
Elu nõuab alati oma ja nii sünnivad lapsed sõjaajalgi. Üks selliseid väikelapsi, kes sõja lõpus koos oma isa-emaga Baierimaale jõudis, oli Gustav Siegfried Rosenstein. Nagu ta ise ütleb, on ta eesti mees. Ta võib uhke olla, sest jätkas elus sama tööd, mida tegi tema isa – 1937–1939 Noarootsi Püha Katariina koguduse vikaarõpetajaks olnud Herbert Alexander Rosenstein (1910–1989). Tema isal oli võimalus kirikuõpetajaks olla ka Saksamaal ja siis Soomes Turu Saksa meremisjonis.
Gustav Rosenstein kinnitab, et on eestlane ka seetõttu, et räägib keelt, mida ema talle õpetas. Rosensteinide viiel lapsel polnud kindlasti erilisi probleeme lastejuttudega, sest ema Salme Rosen­steini (1915–2008), kirjanikuna tuntud kui Salme Raatma, lasteraamatuid on eesti lastekirjanduse ajaloos Ellen Niidu ja Heljo Männi loominguga meie kirjanduskultuuris sama olulisteks peetud.
Kui Gustav ja Hannelore Rosensteinil oli vaja oma kolmele lapsele unejutte lugeda, siis oli neil võimalus seda teha nii Salme lugusid ette lugedes kui ka lähisugulase Ellen Niidu lastejutte edasi jutustades.
Gustav Rosenstein käis elus sama teed, mida tema isa kirikuõpetajana. Samas on ta võtnud enda kanda ka palju vaimsest pagasist, mida tema ema väga andeka loov­isikuna on talle pärandanud. See on nii vaimne kui reaalne kirjapärand, mis on uskumatult suur ja oluline ning unikaalnegi meie kultuurile.
G. Rosenstein on olnud kirikuõpetajaks Saksamaal, aga ka Tansaanias. Ta kandis Kolmainukiriku ja St. Oswaldi kiriku võtmeid auga, sest kahe aastakümne jooksul on need pühakojad väga ilusti korda tehtud. Kui tema aeg kirikuõpetajana otsa sai ja ta pensionile läks, andis ta kiriku võtmed oma järglasele. Tema arvates saab kiriku heaks palju teha ka koguduseliikmena ja nii tegutseb ta nagu kiriku hea vanaisa, kes ikka tuleb vaatama, kuidas kogudusel läheb.
Eeloleval laupäeval, 30. mail on Gustav Rosenstein Eestis, et Pirita kloostris kell 14 algaval mälestuspeol meenutada koos sõprade ja sugulastega oma ema Salme Raatmat 100. sünniaastapäeval.
Peeter Järvelaid

Toimetuse kirjakast
Aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu
E-post: ek@eelk.ee

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)