Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Lõuna piirkonnal oma piiskop

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Elevust tekitas Tartu Pauluse lastehoiu vanem rühm, nende seas ka piiskopi lapselapsed, kes laulis koos piiskopiga «Ma olen väike karjane».
Rein Toom

Teisel nelipühal, 25. mail seati Tartu Pauluse kirikus ametisse lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets.

Tartu Pauluse kiriku tiibhoonesse kogunenud vaimulikud said enne teenistuse algust osa kohaliku praosti Ants Toominga tänusõnadest aastaid praostkonda juhtinud Joel Luhametsale. Kingitusena anti üle piiskopi vapikilp, millel ristatud mõõk ja võti, apostlite Pauluse ja Peetruse atribuudid.
Vapikilp sai kohe väärika koha protsessioonis, milles osales üle poolesaja enamasti lõuna piirkonna (Tartu, Viljandi, Võru, Valga, Pärnu ja Saarte praostkond), aga ka mujalt kohale sõitnud vaimuliku, kes kaseehtes kirikusse sisenesid.
Pärast alguslaulu ja sissejuhatavat osa algas ametisse seadmine, mille viis läbi peapiiskop Urmas Viilma. Assisteerisid emeriitpeapiiskop Andres Põder, piiskop Einar Soone ja piiskop Tiit Salumäe.
Ametisse seatud Joel Luhamets on sündinud 1952. aastal Antslas, ordineeritud aseõpetajaks 1978, õpetaja õigused antud 1987. aastal. Ta on teeninud aastate jooksul seitsetteist kogudust ja 1997. aastast olnud Tartu Pauluse koguduse õpetaja. Aastatel 1990–2015 oli ta EELK konsistooriumi assessor, 1991–1997 Viljandi praostkonna praost, 1996–2015 Tartu praostkonna praost.

Kindel jah-sõna
Enne ametisseseadmisel käte pealepanemist kuulis kogudus introdutseeritava piiskopi jah-sõna tunnistusena, et ta soovib pidada ustavalt oma ametit ja elada eeskujuna kõigile kristlastele. Piiskopi ametitunnusena võttis Joel Luhamets vastu vahtrapuust piiskopisaua.
Südantsoojendav oli näha, kuidas esmakordselt piiskopi­saua hoidvat piiskop Luhametsa ümbritsesid Pauluse lastehoiu mudilased, kes laulsid talle tervituseks laulu «Ma olen väike karjane».
Kirikulisi rõõmustasid orelil kaasa teeninud Anna Humal ja Alli Selliov. Lisaks võis osa saada Tartu metsa­sarveansambli muusika rahulikust pidulikkusest, Pauluse kammerkoori küpsusest ja noorteansambli rõõmust. Eriliselt jäi helisema kirikupalve eel kõlanud Mart Jaansoni laul «Ta ei jäta meid orbudeks».

Püha Vaim südames
Piiskop Luhamets jutlustas teise nelipüha evangeeliumi tekstile Johannese evangeeliumist (Jh 16:12–15). Ta rõhutas, et kuigi nelipühad ja Püha Vaimu väljavalamine on ikka olnud suurte lootuste aeg, siis piiskopiametisse seadmine on väike muutus: «Tõeliselt suured muutused on need, mis toimuvad Püha Vaimu puudutusel inimeste südametes.»
Piiskop suunas kuulajate mõtted sellele, et Püha Vaimu töö inimeses annab endast märku patutunnetusena. «Vaid läbi patutunnetuse võime endis teha ruumi Jumala armule,» oli Joel Luhametsa veendumus.
Piiskop juhtis jutluses tähelepanu, et Jumalas on tahke, mis jäävad saladuseks, mida me ei suuda kohe taluda. «Kristusest saavad aru need, kel on Püha Vaim südames. Kui Jumala Vaim tuleb, ei vaja me enam seletusi, siis saab kõik uueks,» lõpetas piiskop.

Ootusärev ülevus
Pärast jumalateenistust olid kirikulised oodatud krüptis. Ametisse seatud piiskopile jagati tervitus- ja õnnistussõnu ning kinnitati keha. Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson kiitis pakutud tummist mulgiputru ja võrdles seda sama rammusa vaimutoiduga, mida äsja kantslist jagati.
Jumalateenistusel osalejate meel oli ülev. Inimesed olid rahulolevad, ent samas ka veidi ootusärevad, sest piirkondlikke piiskoppe pole EELKs enne ametis olnud ja päris täpselt ei teata, milliseid muudatusi see kaasa toob.
Kätlin Liimets

Peapiiskop Urmas Viilma: «Piiskop Luhametsa puhul on tegemist piirkondliku piiskopiga, kel puudub lisatööala ja sellepärast on tema piirkond ka suurem kui teistel piiskoppidel. Praegu oleme piiskoppidega kokku leppinud, et preestri ordinatsioon on peapiiskopi tasand, aga näiteks diakoneid võiksid piiskopid kohapeal ordineerida ja ka erinevad ametisseseadmised võiksid nende ülesanded olla. Siis tekiks loogiline tasandite erinevus: preestreid ordineerib peapiiskop, assisteerivad piiskopid; ametisseseadmised oleks aga piiskoppide ülesanne. Praegu oleme nii otsustanud, kuigi kirikuseadustik ei keela ka piiskopil õpetajat ordineerida. Peapiiskopi ainupädevusse jääb aga otsustada vaimulikuameti kandidaadi ordinatsioonikõlblikkuse üle.»