Esileht » Arvamused » Arvamus »

Lõppev aasta usus ja poliitikas

26.12.2007 | | Rubriik: Arvamus

Lõppeva aasta kõik sündmused ei mahu ühte artiklisse. Kuid on palju neid, mida tasub meenutada või mille meenutamine võiks anda midagi õpetlikku ka uut 357päevast tsüklit alustades.Aasta esimestel päevadel hukati Iraagi eksdiktaator Saddam Hussein. Lääneriikide üks ustavamaid Lähis-Ida liitlasi, Egiptuse president Hosni Mubarak ei kiitnud karistusviisi (poomine) heaks, kuna see tõstis Husseini märtristaatusesse ega aidanud lahendada olukorda Iraagis.
Sõjalised operatsioonid Iraagis lõid mitmeid negatiivseid rekordeid aastal 2006, mil vägivalda oli varasematest aastatest enam – toona hukkus üle 34 000 tsiviilisiku ning umbes 800 USA sõjaväelast. 2007. aasta läheb aga ajalukku senisest kõige suurema ohvrite arvuga koordineeritud enesetapurünnaku poolest. 14. augustil korraldati kahes Mosuli lähedal asuvas kurdide väikelinnas korraga neli enesetapurünnakut, milles hukkus 572 ja vigastada sai 1562 inimest.

Konfliktid Venemaaga

Lõppeval aastal teravnesid mitme riigi suhted Venemaaga. Eesti Vabariigi sisepoliitikas olid suursündmusteks riigikogu valimised ning EELK 90. aastapäev; ees seisab Eesti Vabariigi 90. aastapäev. Ainus teema, millega meie riik rahvusvaheliste uudiste rambivalgusse sattus, seostus 26. aprillil teisaldatud pronkssõduriga, sellega kaasnenud rahutuste, küberrünnakute ning Eesti Vabariigi Moskva saatkonna vastaste rünnakutega.
Oluline pingetõus oli suvel ka Suurbritannia ja Venemaa suhetes, kui Venemaa keeldus välja andmast Andrei Lugovoid, keda süüdistati Suurbritannia kodakondsusega KGB eksagendi Aleksander Litvinenko mürgitamises. Vastastikku saadeti riigist välja saadikuid ning Moskva andis mõista, et selline areng takistab vastastikust koostööd terrorismivastases võitluses.
Samal ajal taganes Venemaa külma sõja järgsest tavarelvastusleppest, reageerides sel moel USA plaanile paigutada raketikilbi osasid Poola ja Tšehhi. Kohatist paranemist suhetes Venemaaga koges aga naaberriik Läti, kes kirjutas märtsikuus alla piirilepingule Venemaaga.
Vene poliitikas toimus oluline ühtlustumine. Maletaja Garri Kasparovi juhitud opositsioonilise erakonna osalus parlamendivalimistel keelustati oktoobris ning 2. detsembril toimunud valimised võitis ülekaalukalt Vladimir Putini juhitud Ühtne Venemaa. Vene Föderatsioon on lisaks poliitiliste jõudude ühtsusele liikumas ka traditsiooniliste väärtuste ja ajalooliste sümbolite suunas. Riigiduuma valimiste kampaanias seostati Vladimir Putinit juba ka Peeter Esimesega (kuna Putini esivanemate liin viivat tagasi Peeter I perekonnani), õigeusu kiriku, Suure Isamaasõja ja traditsioonilise vene külaeluga.
Ühtsuse suunas on liikunud ka Vene Õigeusu Kirik, mis ühines pärast 80aastast skismat Vene Õigeusu Kirikuga Välismaal. Endiselt pole aset leidnud kauaoodatud kohtumist Moskva patriarhi ja paavsti vahel ning ka lahkhelide põhjused on endised – katoliiklik misjon Venemaal ja endistes NSVL vabariikides ning kirikutülid Ukrainas. Sellegipoolest kohtus lõppeval aastal paavstiga Vladimir Putin ning vene õigeusu ja roomakatoliku kirikul näib olevat hea pinnas koostööks traditsiooniliste moraalsete väärtuste tugevdamisel Euroopas.
Venemaa usuelule lisas vürtsi novembris uudisekünnise ületanud Nikolskoje prohvet Pjotr Kuznetsov, kes varjus koos mõnekümne jüngriga maa-alustesse käikudesse ootama maailma lõppu, mis prohveti sõnul peaks saabuma mais 2008.

Usk ja ühiskondlikud väärtused Euroopas

Usuvabadusega seotud teemad on Lääne-Euroopas vanad, kuid käsitletakse neid natuke uuemal kujul. Saksamaa ametivõimudel on juba pikka aega olnud lahkhelisid USAga saientoloogide usuvabaduse osas. Detsembris kuulutas Saksamaa saientoloogia kiriku lõpuks põhiseadusevastaseks, kuna saientoloogias ei nähta religiooni, vaid kultust, mis on loodud raha teenimise eesmärgil.
Rootsi kiriku otsus õnnistada kirikus homopaare tekitas erimeelsusi luterlike kirikute seas, sest sellist seisukohta ei jaga ükski teine kirik Luterlikus Maailmaliidus, kuhu kuulub üle saja kiriku 78 riigist. Vastasseis homoseksuaalide õiguste osas on tugev ka anglikaani kirikus, kus põhitraditsiooniga vastandub USA episkopaalkirik, kes on nimetanud ametisse homoseksuaalseid piiskoppe ja õnnistanud samasooliste paare.
Hollandis oli varem üks Euroopa liberaalsemaid ühiskondi, kuid pärast filmireþissöör Theo van Goghi mõrvamist novembris 2004 on suhted moslemitest vähemusega aina teravnenud. Novembris toetas Hollandi valitsus immigratsiooniministri ettepanekut keelustada moslemitest naistel burqa kandmine avalikes kohtades, ehkki sellist riietust kandvate naiste arv arvatakse olevat terves riigis alla saja. Usuliste peakatete kandmise riigi koolides on keelustanud Prantsusmaa ning õpetajatele on keelustanud pearättide kandmise ka mõni Saksamaa liidumaa.

Türgi ja Euroopa Liit

Türgis võitis islamimeelne Õigluse ja Arengu Partei juulis parlamendivalimised ning augustis ka presidendivalimised. Nn mõõdukad islamistid, peaminister Recep Tayyip Erdogan ning president Abdullah Gül, kelle abikaasad tavatsevad kanda usulist pearätti, soovivad viia Türgit Euroopa Liitu. Seni end sekulaarse riigina määratlenud Türgis on süvenenud vastasseis seku-laarsete erakondade ja mõõdukate islamistide vahel.
Käesoleva aasta alguses liitusid Euroopa Liiduga Bulgaaria ja Rumeenia, tõstes õigeusklike arvu (lisaks varasematele Kreekale ja Küprosele) Euroopa Liidus üle 40 miljoni. Kui 2004. aastal liitunud riigid suurendasid oluliselt katoliiklaste osakaalu (eelkõige Poola, Leedu, Malta, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari näol), siis Türgi liitumise puhul tõuseks moslemite arv seniselt 15–20 miljonilt umbes 90 miljonile. Ka jagaks Türgi koos Saksamaaga euroliidu suurima riigi staatust.
Kui varasem Euroopa põhiseaduslik lepe läks vett vedama Hollandi ja Prantsusmaa valijate vastuseisu tõttu, siis jõuti käesoleva aasta detsembris Lissaboni «reformilepinguni», mis keskendus vähem identiteedi ja väärtuste sõnastamisele ning rohkem efektiivsemale toimimisele ajal, mil liidus on juba 27 liikmesriiki koos umbes poole miljardi elanikuga.

Usku nii vähem kui rohkem

Euroopa usulisel maastikul on mitu vastuolulist trendi: Inglismaad iseloomustab nende inimeste kasv, kes «usuvad ilma kuulumiseta», Skandinaaviamaadel kasvab «kuulumine ilma uskumiseta». Ehkki endiselt umbes 75–80% noortest rootslastest läbivad leeri ning on kirikuliikmed, ei väljenda rootslased sotsioloogilistes küsitlustes kuigivõrd oma usku traditsioonilisse kristlikku õpetusse.
Samas on Inglismaal Alfa-kursused läbinud üle kahe miljoni inimese ning palverännakud on Euroopas seniolematult populaarsed. Ainuüksi Lourdes’i Prantsusmaal sooritab palverännaku aastas umbes kuus miljonit inimest. Võib-olla on inimestel tänapäeval lihtsam palverännakul käia, sest viisasid kas pole vaja või on neid lihtsam saada ning reisimine on muutunud taskukohasemaks.
Lõppeval aastal suri Venemaa ekspresident Boris Jeltsin, kellel oli oluline roll Eesti taasiseseisvumisel. Suurest poliitikast lahkus briti peaminister Tony Blair, Eurovisiooni lauluvõistluse võitis esmakordselt Serbia ning vormel 1 üle aastate soomlane – Kimi Räikkönen. Novembrikuus tabas põhjanaabreid Jokela kooli tragöödia, milles Pekka-Eric Auvinen tappis kaheksa inimest.

Artiklis on kasutatud andmeid ajakirjas Economist 3. novembril 2007 ilmunud John Micklethwaiti kirjutatud religiooni- ja poliitikateemalisest erinumbrist «In God’s name».

Alar Kilp 

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)