Esileht » Uudis » Uudised »

Lõppes Agricola-aasta

19.12.2007 | | Rubriik: Uudised

12. detsembril peeti Turu lähistel Liedos pidulik aastalõpuõhtusöök, kus tehti kokkuvõtteid Agricola-aastast, millega tähistati soome kirjakeele looja Mikael Agricola 450. surma-aastapäeva.

Väga üritusterohke aasta peasekretär Ossi Tuusuvuori ütles Eesti Kirikule, et aasta on olnud õpetlik ja sündmusterikas. «Oleme andnud välja suure hulga trükiseid ning püüdnud tänapäeva soomlastele Agricola pärandit ja tegevust mõistetavaks teha ja lähemale tuua.»
Agricola viis Soome Euroopasse. Ka talle pühendatud aasta jõudis Soome piiridest kaugemale: Saksamaale, kus ta noore mehena õppis ning tulevaseks eluks ja kirikutööks reformistlikke mõjutusi sai; Eestisse, kus oli piiskopiks tema poeg Kristian, Venemaale, kus ta 1557. aastal suri (Kuolemanjärvi, kus Agricola Venemaalt rahuläbirääkimistelt naastes suri, kuulub pärast II maailmasõda Venemaa koosseisu).
Agricola keele uurija, Turu ülikooli soome keele professor Kaisa Häkkinen tõdes, et Agricola keelekasutuses olnud sõnavarast on umbes 60% olemas ka tänapäeva soome keeles. «Ehkki pole kuigi palju neid, kes suudaksid Agricola kirjapandut soravalt lugeda, saavad kõik soomlased aru, kui tema teksti ette loetakse,» märkis Häkkinen. Agricola aeg on aga tema arvates väga põnev nii uurijatele kui ka igale huvilisele: oli see ju suurte murrangute aeg kirikuelus ja ka teaduse arengus.
Kutsutud külaliste seas oli ka Eesti peaminister Andrus Ansip, kellele anti pidulikult üle Agricola mälestusmedal. Oma kõnes tõi peaminister esile Eesti ja Soome kiriku koostööd, tartlasena oli ta uhke Tartu ja Turu linna koostöö üle ning tänulik hõimlastele Tartu Jaani kiriku taastamise toetamise eest.

Lea Jürgenstein

Lea Jürgenstein viibis 12. ja 13. detsembril Turus Turu linna teabekeskuse külalisena. 

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)