Esileht » Arvamused » Arvamus »

Lootusrikkas õhkkonnas Võrtsjärve veeres

12.04.2006 | | Rubriik: Arvamus

Valga praostkonna sinod leidis aset
tänavu 23. märtsil Rannu kihelkonnas. Rannu (hooldatav) kogudus on muide
väikseim praostkonnas ning seda tähtsam oli aasta tähtsündmus just
rannulastele.

Algul teati, et peapiiskop Andres Põder ei
saa välisreisi tõttu ise kohale tulla, kuid 
meie riigi presidendi surm ja matus ei lasknud kirikupeal ära sõita ja
nõnda sai sinod tema kohalolu tõttu seda aulisem.

Just nagu Noa laevas

Sinod algas armulauateenistusega auväärses
Rannu Püha Martini kirikus. Külm oli küll ja orel jukerdas ning kiriku ümbrus oli
torni remondi tõttu pisut räämas, ent vaimulik osa oli seda ülevam. Üle hulga
aja ei puudunud mitte ükski praostkonna vaimulik. Ja kui täiel rinnal lauldi
lõpulaulu sõnu «…kuis särab armupäike, mu Issand minule. Ta helkjas valgusläige
viib varjud kaugele» ning kirikut täitsid eredad, lausa pimestavad
päiksekiired, kippus paastuaja tõsidus meelest minema.

Järgnev sinodi-istung toimus kirikurahva
jaoks eksootilises paigas, nimelt Võrtsjärve veere peal Limnoloogiakeskuse
vastses järvemuuseumis. Just nagu Noa laevas või kaluritest apostlite
töömiljöös. Hulk sõõrsilmseid ja täitsa elus kalu olid toimunu tummadeks
tunnistajateks.

Lisaks vee-elukatele tervitasid meid
auliste maiste loodusekroonidena Tartu maavanem Esta Tamm ja Rannu vallavanem
Uno Rootsmaa.  Esimesel oli öelda
lootusrikkaid ja teisel suisa kiidusõnu võimu ja vaimu koostöö kohta. Tervitusi
läkitati sinodile Valga maavanemalt Georg Trašanovilt ja praost Martin
Arnoldilt Eschwege sõpruspraostkonnast.

Sotsiaalselt tundlikud teod

Koosolekut juhtis oma rahulikul moel
praosti kt Vallo Ehasalu ja teda toetasid peapiiskop ning kohaliku koguduse
esimees Urmas Madiste. Praostkonna rutiinset sõnalist aastaaruannet, mis
kirjaoskajal inimesel niigi lihtne lugeda on, asendas iga koguduse vaimuliku
suusõnaline lühiülevaade oma koguduse tegemistest.

Nii on Elva kogudus keskendunud linna
annetatud tondilossi vääristamisele tulevaseks kogudusemajaks. Harglas on riigi
toel korrastatud käärkamber ja katus ning alustatud torni remondiga. Karulas
rakendatakse uuskirikut ka hospiitsina, edendatakse sotsiaalsuhteid ja
katsetakse perepäevi; kogudus muide kasvas. Laatres remonditakse kirikut ja
Sangastes pandi pastoraadile uus katus ja valmistutakse kiriku torni remondiks.

Nõo kirikus käib mainimiväärselt palju
inimesi, ka noori; ühtlasi tegeldakse koguduse kinnisvara-arendusega. Otepää
kogudus teeb linnaga kahasse tugevat sotsiaaltööd ning on uhke
surnuaia-majanduse üle. Puhjas valmis kiriku tellispõrand, remonditi pastoraadi
ruume ja Rannus alustati kiriku torni remondiga; käima on läinud kummaski
koguduses pühapäevakoolitöö.

Valga kiriku põrand on uuendatud,
korraldatud on kirikukontserte, Saksamaal on välja antud raamat koos CDga
kiriku unikaalsest orelist; linna toel käib tugev sotsiaaltöö. Paraku on praost
emeeritus Peep Audova pensionile minemas ja kogudus ootab uut hingekarjast.
Rõngu kogudus on lõpuks saanud endale uue õpetaja Andres Aaste, kes värske
tegijana keskendus rohkem tulevikuplaanidele. Koguduses toimib ja on
laiendamisel lastetöö; on olemas kinnisvara, millega toimetada, jõudsalt
arendanud välissuhteid Saksa ja Rootsi suunal ja korraldanud sinna kaugeid
reise.

Kes ei anna abi kirikute remondiks

Praostkonna mullune raha-aruanne ja
tänavune eelarve sai pisukese naginaga vastu võetud. Komistuseks olid uue
kirikuseadustiku kehtestatud vormiküsimused, samuti keeruliseks muutunud
raamatupidamine, mis kipub väiksematele kogudustele üle jõu käima. Vastav
keskselt korraldatud täiendõpe on hädavajalik. Sujuvalt pikendati praosti kt
Ehasalu ametivolitusi.

Andres Põderi hinnangul valitses Valga
sinodil (erinevalt mõnest teisest praostkonnast) üllatavalt positiivne ja
lootusrikas õhkkond. Peapiiskop soovitas süsteemselt läbi mõelda liikmeannetuse
kord. Samuti selgitas ta EELK arengukavalist tulevikku.

Pikem arutelu tekkis EELK majanduspoliitika
üle: vaimulike palgad, kinnisvara-arendus, välisabi ja riiklik pühakodade
korrastamise programm.  Külma
veesahmakana mõjus teade, et kirikute riikliku remondiabi lubadus teostub
(esialgu) vaid murdosas, kuna Riigikogu oma eelarvepoliitikaga ei hooli
valitsuse antud vekslitest.

Ka edeneb kunagi vägisi võetud kirikuvara
tagastamine väga visalt. Tuleb tõdeda, et ristirahvas jõuab tõotatud maale, kus
piima ja mett voolab, küllap postuumselt. Lõppude lõpuks on see ju päris tore
väljavaade.

Tiit Kuusemaa,

Rannu ja Puhja koguduse diakon

3 Kommentaari artiklile “Lootusrikkas õhkkonnas Võrtsjärve veeres”

  1. Külaline ütleb:

    Üllatavalt positiivne ja lootusrikas õhkkond – tühi trumm on ka õhku täis, aga millist kära teeb. Vaadake aruandlust – kas liikmeannetajate ja talituste arv kasvab, samuti majanduslikud näitajad? Laste ja noortetöö tingimustes, kui vähegi ärksamad inimesed linna lähevad? Aga võib-olla tulebki kehtestada eesmärgiks miinimum – et vähemalt kirikuuksed lahti oleksid. Jõudu sellekski! 8)

  2. Külaline ütleb:

    Praostkonna sinodil on oma sügav mõte. Saab kirikulehele kelmika ja rõõmsalt optimistliku nupukese kirjutada. :grin :grin

  3. Külaline ütleb:

    Kiriku töös (Rõngu näide) on ka meeldivaid külgi. Saab liigutada kinnisvara ja harrastada kristlikku turismi. Muu antakse pealekauba. :p

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)