Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Lootuse säde kunsti toel

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /


 Äsja pühitsetud maal „Ülestõusnud Kristus“, kunstnik (vasakult) Aapo Pukk ja kaks Kristuse prototüüpi ehk Siim Kelner ja Jon Ender Tartu Pauluse kirikus. 2 x Kätlin Liimets.

3. oktoobril, Tartu Pauluse koguduse kirikuhoone 104. aastapäeval pühitses piiskop Joel Luhamets pühakojale kaks uut sakraalmaali.

Äsja pühitsetud sakraalmaali „Ülestõusnud Kristus“ ees seisavad kunstnik Aapo Pukk ja kaks meest: Siim Kelner ja Jon Ender, kellest mõlemast tundub miski tuttav. Kristus nende taga, kes peaks justkui olema kahe prototüübi segu, ent on kahtlemata midagi palju enamat, on käe sirutanud, et seltskonda esitleda viidates, et mitte need kolm meest pole tulnud teda esitlema, vaid tema on jätkuvalt „tee, tõde ja elu ja ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu“ (Jh 14:6).

Maali „Jeesuslaps Maarja süles“ pühitsemisel (vasakult) Pauluse koguduse abiõpetaja Marek Roots, piiskop Joel Luhamets ja õpetaja Kristjan Luhamets. Maarja prototüübiks olid Saaremaa Tornimäe õigeusu kiriku preestri tütar Maaria Treima ja kunstniku abikaasa Helge Pukk. Jeesuslapse prototüübiks kunstniku kolmeaastane tütar Nora.

Palverikka protsessi tulemus

Pühapäev Tartu Pauluse kirikus oli ilma kahtlusteta eriline. Pärast pidulikku jumalateenistust, mis oli kui vaikne, aga ilus metsarada eesmärgi suunas, liikusid koguduse vaimulikud Kristjan Luhamets, Marek Roots,piiskop Joel Luhamets ja kirikuliste tähelepanu kiriku peaukse juurde, kus ootasid pühitsemist kaks sametriidega kaetud, pika ja palverikka protsessi kestel valminud sakraalmaali: „Ülestõusnud Kristus“ ja „Jeesuslaps Maarja süles“.

Uued maalid täidavad koos küünlaalustega kiriku tagaosas kõrvalaltari ülesannet, et, nagu piiskop Luhamets pühitsemisel palvetas, „saaksime siin paigas oma mõtted suunata temale – kõige elu allikale, meie Päästjale ja Lunastajale, elu alustajale, ainsale eesmärgile, et võiksime hoitud saada kõige kurja käest ja igavesse ellu minna“.

Tänu usu ja usalduse eest

Kristlasest portretist Aapo Pukk tänas pühitsemisel kogudust usalduse eest ja taevast Isa usu eest ning jagas: „Kaks-kolm kuud enne tänast päeva pildid ei lasknud enam ligi: „Me oleme valmis, ära tule enam!“ Kui maale alustades palvetasin, et taevaisa, sinu tahtmine sündigu, siis maalimise lõpus jõudsin palveni, et saagu sina suuremaks minu sees kui mina ise olen. Mul ei ole enam otsest sidet nende piltidega, see voog on teie ja maalide vahel. Kui mul oli maalimisel raskemaid hetki, siis korraga tabasin, et palvetan oma maalitud Kristuse poole ja vaatan talle silma. See on minu Kristus. Tänan kogudust!“

Koguduse õpetaja Kristjan Luhamets viitas, et kõrgel tasemel sakraalkunsti on viimase saja aasta jooksul Eesti kirikutesse tellitud üllatavalt vähe. Ka kunstiteadlane Mai Levin kinnitas, et toimuv sündmus on haruldane, ent ta loodab, et „see haruldaseks ei jää. /—/ On palju inimesi, kes vajavad kiriku emotsionaalset tuge, ootavad lootuse sädet ja kirik on seda andnud ja sealhulgas kunsti toel“. 

Kunstnik Pukist kõneldes ütles kunstiteadlane: „Ta idealiseerib, rõhutab kujutatavas ilu ja positiivsust ning sellisena on ta meie kunstielus, eriti ülbetel üheksakümnendatel, ujunud mõneti vastuvoolu. Ta on siiras ja ehe ja see on kunstis peamine. Mul on olnud võimalus jälgida, kuidas ta (neid konkreetseid maale. – K. L.) maalib. Teda on kandnud ilus mõte sellest, et kirikust lahkuja võtab kaasa helge kuvandi Maarjast lapsega ja teenäitajast Õnnistegijast.“

Kätlin Liimets